Kitarrist Ivo Upani juhitud bänd on oma muusikat määratlenud „psühhedeelse rokina”. Võib-olla ei peaks sellest määratlusest end ülearu segada laskma – nagu määratlustest ikka, isegi artisti enda promotuist/sallituist.
Tekst: Berk Vaher
Ja kui ei lase segada, on „Valgus” oma seitsmeosalise nimitsükli ja kolmeosalise täiendtsükliga „Põrkusid kokku” üks heakõlaline, mõõdukalt eklektiline ja vaheldusrikas progeretroline kuuluketas, mis ei paku üle eneserahulduslike soolodega.
Kui tollest „psühhedeelsest rokist” ikka kinni hakata, võiks ju iriseda, et psühhedeeliaga kõiksugu teadvusnihkelise keemia ja müko tarbimise mõttes pole siin palju pistmist. Eks bändi nimi näiksegi olevat selles suunas keelega põske kirjutatud, mööndusega oma kahjutuse suhtes närvisüsteemile ja taju tagaustele.
