Kuigi Eestis ei ela praktiliselt mitte kedagi ja mitmele elualale jagub siin nii vähe inimesi, et mõned majandusharud jäävadki siin välja arenemata, on meil üllataval kombel olemas isegi mitu kitarrimeistrit! Inimesed lihtsalt tegelevad sellega, mis neile tõsiselt meeldib.
Kui ajas veidi tagasi vaadata, siis kitarr on Eestis juba üsna kaua kasutusel olnud ja juba tuntud viiulimeistri August Kristali töökojast tulid muuhulgas välja ka kitarrid. Mõned on isegi säilinud, aga täispuidust pille vähe ja vineerikate väärtus on madal. Eesti kitarrimeistritest kirjutas Vaido Petser hiljuti oma Tartu Ülikooli õpingute käigus ka ühe kokkuvõtte. Nii et kellel huvi faktide vastu, saab Vaidolt kindlasti seda tööd lugemiseks küsida. Nüüd on Vaido ise juba mitu aastat klassikalisi kitarre ehitanud ja kümmekond pilli on juba mööda maailma muusikat tegemas.
Kristalist edasi võiks mainida Igor Klimenkovi, kes töötas Eestis ka kitarriõpetajana ja kelle juures õppis omal ajal näiteks Heiki Mätlik. Klimenkov tegi kitarre, kuid tema sidemed Eestiga polnud kuigi tugevad. Ma pole kuulnud, et Eestis mõni tema pill kasutusel oleks.
Kuna pilliehitus vajab ka tellijat ja teadagi, et neid palju pole, siis tegutsevad meistrid eelkõige pilliremontijatena. Helmut Hark on üks selline mees ja tema valmistatud pilli kaotas Kuldar Kudu kunagi Moskva rongis ära. Kuldarit ennastki enam ei ole, aga Helmut tegutseb edasi.
Lõuna-Eestis tegutseb Andrus Hämäläinen, kes propageerib kohalikku materjali ja Tallinnas teeb ning parandab elektrikitarre Kuldar Kalluste.
Muusikaakadeemia pillitöökojas teeb klassikalisi kitarre Viljar Kuusk. Temalt on viimaste aastatega tellitud kümmekond pilli, millest mõned rännanud Hiinasse. Mina ostsin tema esimese ja üheksanda pilli ja olen siiamaani veendunud, et selle hinna eest ma maailmast paremat ei leiaks.
Turg on siin nii väike, et Eesti kitarrimeistrid tegutsevad peamiselt seetõttu, et on fännid, aga kui vaadata, et Vaido ja Viljar on 4-5 aastaga kahepeale paarkümmend kitarri müünud ja hinnad on 30 000-60 000, siis näib, et on ka neid, kes sellist tööd hindavad. Materjali osakaal kitarri hinnas on väike, nii et välismaalt meistripilli ostes maksadki Eesti raha võõrastele ära, samas kui siin tehtud kitarri eest makstud raha jääbki suuresti Eestisse. Kvaliteedist rääkimata! See on ikka supervõimalus ise töökojas oma pilli valmimist vaatamas käia.
Kas tead või tunned veel Eesti kitarrimeistreid, keda ma siin ei maininud?
Halvo Liivamäe võiks ka siinkohal ära märkida
Täiesti õige märkus! Tema ei tulnudki esimese hooga meelde.
Igor Klimenkovi õpipoiste hulgast meenuvad mulle veel Aare Pastel ja Kalju Ammer alias “Troll” Kindlasti peaks mainima ka Peeter Talvet,kes hiljem spetsialiseerus ümber klahvpillide – klavessiinide ja spinettide valmistamisele.Igor Klimenkovi valmistatud pill kuulus Robert Staakile kuid peale vanamuusikale pühendumist müüs ta pilli kellelegi edasi.
Rääkisin Robertiga, Klimenkovi pill on tal alles. Klimenkov olevat väitnud, et selle kitarri küljed ja tagakaas on tehtud viimase vene tsaari kaardimängulauast. Veel võttis minuga ühendust üks noor kitarrimeister, kelle pilliehituse kohta leidub infot siin http://fotoalbum.ee/photos/eestibloke