Öeldakse, et kõigepealt õpid sa mängima aeglaselt ja kehvasti, siis kiirelt ja kehvasti, siis kiirelt ja hästi ning lõpuks aeglaselt ja hästi. Oletame, et me oleme need kolm esimest etappi oma elus juba läbinud ja soovime jõuda viimaseni – et ultimum saavutada, ei pääse me mööda ilusatest kandvatest meloodilistest viisijuppidest, mida kätkevad endas just valsid.
Tekst: Jalmar Vabarna
Foto: Kris Moor
Seekordses numbris tutvumegi pisut valsimaailmaga ja seda läbi ühe armsa Setumaalt pärit looga. Rõhu asetame just meloodiamängimisele, aga et asi üheülbaliseks ei kisuks, lisame miinimumprogrammi ka saatehäältele.
„Vaharulli valss” – nimetame seda nõnda – on kuuldud-leitud arhiivist ning see on just nimelt vaharullile salvestatud pala, mis on vähemalt sada aastat vanem kui Argo Vals. Originaalis on mängitud seda lõõtspillil ning selle järgi tantsides on kulutatud kindlasti enam kui sada kingapaari.
„Vaharulli valss” koosneb kahest osast ja helistikuks on D-duur. Noodis on kirjas kaks läbimängu, millest esimene koosneb ainult meloodiast ning teine meloodiast ja saatehäältest. Soovitan esmajoones ikka meloodia ära õppida. Mängutehnikatest võite kasutada nii medikamängu kui ka sõrmitsemist. Saatehäälte lisamisel võite kombineerida mõlemat tehnikat. Saatehäältest saate välja lugeda ka seda, et tegemist on n-ö kolmeduurilooga: traditsiooniliselt on kasutatud selles loos D-, G- ja A-duuri. Mina olen kirja pannud ainult kõige algelisemad saatehääled, et oleks, millest alustada. Harmoonia omamoodi interpreteerimine on siinkohal enam kui tervitatav.
Jõudu tööle!
Vaata noote ajakirja suvenumbrist (Kitarr 11/2014)
Helinäide:
UUS! Siin saad katsetada uut võimalust: mängi Jalmari loo esimene läbimäng arvutile ette ja lase mõõta, kui täpselt tabad noote ja rütmi. Poole pealt tuleb lõõts sisse, nii et ilmselt soundi skoori väga heaks ei saa (kui sul just lõõtsamees kõrval ei istu:), aga ajastust mõõdab sellegipoolest täpselt: