Eelmisel korral jäi jutt pooleli sinna, kus kõik oli ilus – plaati mängiti USA raadiotes ja müüdi CD Baby’s. Mis siis edasi sai? Minu tellitud raadiopromo pakett sisaldas mingi x aja trackimist. Oli vist 2 kuud. Sellise teenuse hinnad sõltuvadki kahest asjast – kui paljudele jaamadele või ajakirjadele su plaat saadetakse ja teiseks sellest, kui pikk on träkkimise aeg. Träkkimine on järelkontroll: sinu esindaja helistab jaamadesse ja küsib, et kui palju mängiti, millal, mis toimub ja kuidas meeldib. Väidetavalt on just see kõige olulisem osa raadipromost. Ja tegelikult ilmselt igasugusest promost – kui üle ei helista, pole tulemust ka.
Mina nägingi siis pärast lepinguperioodi lõppu, et müük kukkus. Raadiojaamades mängiti endiselt, aga ma ei saanud seda kuigi täpselt teada, vahel Googles hakkasid silma mõne raadiojaama playlistid. Aga selge on see, et kui keegi ei torgi, ei toimu midagi. Plaadimüügi juurde peaks ju kindlasti käima kontserdid, aga mul polnud siis mingit huvi ega aega kusagile kaugele tuuritama minna. Nii siis jätsingi asja mõneks kuuks nii nagu oli – seisma sisuliselt.
Sügisel tuli aga üks mõte ja tegin selle plaadi valmimisest ja saatusest blogi – www.dancealbum.net Kirjutasin kõigest, mis selle plaadiga seotud ja taastasin tagantjärgi aasta jagu sündmusi. Igas postituses püüdsin kasutada märksõnu, millele ei paistnud suurt konkurentsi olevat, aga mis võisid potensiaalse huvilise minu juurde tuua. Loomulikult on selline pealkiri nagu The Dance Album üleüldse üks nali ja toob kohale ka mõttetut trafficut, aga see oligi nii või teisiti üks eksperiment, et näha, kuidas asjad toimivad. Kuna kirjutan ka seal veidikene raadiopromost, juhtus nii, et see blogi tuleb vastavate märksõnade peale kohati Google esilehele ja tulemuseks on see, et minu poole hakkasid pöörduma inimesed, kes samuti oma plaadimüügiga tegelevad ja tunnevad huvi, et kas see raadiopromo ikka töötab 🙂
Õnneks leitakse seda blogi nüüd siiski ka kitarriteemaliste otsingutega ja kui traffic kasvas, nägin CDBaby analüütikast, kuidas minu linkide kaudu hakkas inimesi jälle ka sinna jõudma. Vaikselt hakkas ka müük tilkuma. Nii et põhimõtteliselt süsteem töötab. Vaja oleks ainult tihedamini blogisse kirjutada ja loomulikult teha ka kõike muud – suhelda inimestega, anda kontserte, kasutada tutvusi ja kõige olulisem – KESKENDUDA. Kui tegeled korraga saja asjaga, siis märkad peagi, et kui millelegi selja pöörad, siis varsti on seal ikaldus käes. Kogu aeg tuleb puid alla panna, siis on mõtet. Ja muidugi võib ju välja arvutada ka selle, millele üldse on mõtet puid alla panna. On tegevusi, kus auru kulub pidevalt palju, aga sissetulek jääb mingi piiri peale toppama ja kui enam ei punnita, kaob seegi ära.
Uue plaadi veebilehe tegin seekord varem ära, et ei peaks tagantjärele mälu pingutama: www.guitarsongbook.net