Muusikakoolides on tavaline sõpradelt või õpilastelt küsida: “Noh, kui palju sa päevas harjutad?” Vastuseks on siis tundide arv, mis kõigub 0-st 8-ni ja mõni hull harjutab rohkemgi. Kuid väga harva, kui keegi küsib, et kuidas sa harjutad? Sellele vastamisega jäävad paljud hätta.
Mis on harjutamine? Tegelikult seisneb harjutamine suuresti kordamises. Korrates muutuvad liigutused automaatseks. Sama on ju ka spordis ja igal pool, kus inimese keha mängus. Tavaline viga, mida üks harjutaja teha võib, on see, et ta sooritab kordusi ebatäpselt: kui üks kord teha ühtmoodi ja teinekord teistmoodi, toimub õppeprotsess väga aeglaselt ja nii harjutad tegelikult ka vigu. Kujuta ette, et pead pähe õppima luuletuse.. Kui teha seda nii, et lugeda luuletust palju kordi läbi ja iga kord natuke varieerida ja midagi muuta, siis ei ole mingit garantiid, et pähe jääb lõpuks just see õige variant. Kui siis esinema hakkad ja tulevad vead, pole midagi imestada – sa ju harjutasidki vigu!
Kuidas aga kõige efektiivsemalt korrata ja mida üldse korrata, sellest tuleb täiesti eraldi postitus. Seniks lihtsalt tuleb keskenduda sellele, et mida iganes me ei harjutaks, kordused peavad olema täpsed.