Laupäev, november 23 2024

Et nutifon või iPad saab üsna hästi aru inimese jutust, pole ehk enam uudis. Kasutuskõlblikud on kõnetuvastusel põhinevad vidinad suurema tõenäosusega muidugi sel juhul, kui me räägime inglise keeles. Muusikutele üle maailma, sõltumata nende kõneldavast keelest, annab lootust Leap Motion − tehnoloogia, mille abil saab juba praegu žestidega MIDI-käske anda. Seni, kuni liigutuste tuvastamiseks vajalik andur nutiseadmetesse integreeritakse ja Leap Motion ka tahvelarvutitesse jõuab, toimub aga üht-teist põnevat mobiilse helituvastuse maailmas.

iPad-Shazam

Tekst: Kristo Käo

Salvestatud muusikapalade tuvastamine − Shazam on astunud järgmise sammu

Ilmselt on paljud lugejad muusikapalade tuvastamiseks kasutanud selliseid rakendusi nagu SoundHound, Shazam, Soundtracking, What’s The Song jne. Tihti kõlab lugu, mille nime teada soovid, vaid paarkümmend sekundit. Näiteks telereklaamis. Selle ajaga jõuad võib-olla oma nutiseadme välja tõmmata, kuid ei enamat − ongi lugu lõppenud ja pead järgmist korda ootama. Kevadel tuli uudis, et selle probleemi on lahendanud uus Shazami iPadi rakendus: nüüd kuulab ja sildistab see äpp muusikat pidevalt ja kui tahad teada, mis hiljuti su ümbruses kõlas, on see info juba olemas. Samuti muudeti tuvastamise algoritmi sedavõrd palju paremaks, et väidetavalt võtab keskmise poplaulu tuvastamine aega vaid 1−3 sekundit. Sealjuures kasutatakse ka tõenäosust ja teiste kasutajate infot. Ei maksa ju arvata, et Shazami kasutajad ihkavad võrdselt kõiki maailma laulukesi tuvastada − kindlasti tulevad sellise andmemahu juures välja trendid, mida tuvastamise kiirendamisel ära kasutada saab.

Mida põnevat võiks aga iPadi mikrofoni kaudu sisestatud helidega peale poplaulude tuvastamise veel teha? Võib-olla tahaksid hoopis ise muusikat luua ja seda ka kuidagi teistele teatavaks teha?

scorecleaner

ScoreCleaner Notes ehk muusikamaailma Siri

Noodikirja peetakse nii müstiliselt raskeks, et olen näinud kitarriõpikuid, mille kaanel on müügiargumentide hulgas välja toodud ka fakt, et raamat ei sisalda notatsiooni. Kes on kas või veidi aega muusikakoolis või mis tahes korralikus põhikoolis käinud, kehitab selle peale vaid õlgu − kirjaoskus nagu iga teinegi. Rootsi teadlased/muusikud Sven Ahlback ja Sven Emtell püüavad aga vajutada just kirjaoskamatuse nupule, tulles välja rakendusega ScoreCleaner Notes, mis suudab väidetavalt iga viisijupi, mida sa näiteks duši all vilistad või oma garaažiproovikas keevitad, teisendada standardseks noodikirjaks, mida siis muidugi terve maailmaga jagada saab. Sihtrühmaks on iga potentsiaalne helilooja. Tehnoloogia selle taga ei ole lihtne, sest helituvastus on alles arenemisjärgus valdkond, eriti mis puudutab kõikuva tempoga sisendit. Siinkohal võib muidugi imestada, et kes siis seda kirjaoskamatute muusikaliste grafomaanide loodud noodimaterjali kasutama ja mängima hakkab? Samas on see start-up (Doremir Music) suutnud avada mitme investori rahakotid ja nad loevad oma potentsiaalseks sihtturuks 250 miljonit inimest üle maailma. Kuuldavasti soovivad nad oma tehnoloogiat järgmiseks kasutada just kitarristidele mõeldud rakendustes. Seni maadleb turujõududega Doremir Musicu esiklaps ScoreCleaner Notes, mille reklaamlause kõlab: „Rakendus, mis teeb sinust Beethoveni!” Kõlab umbes sama usutavalt kui „Kirjaoskus teeb sinustki Shakespeare’i!”. Aga nagu ikka − proovi järele, enne kui midagi arvama hakkad.

RhythmDroid (Priit Tiidla)Eestlasedki loovad muusikaäppe

Sel kevadel oli mul võimalus olla kahe Tartu ülikoolis kaitstud bakalaureusetöö retsensendiks, mis mõlemad põhinesid rütmituvastusel. Näiteks suudab adapteeruv metronoom kuulata muusikut ja lülitada end sisse vaid siis, kui harjutaja tempo kõikuma hakkab. Kuna mõlemad mainitud rakendused on loodud esialgu vaid Androidile, mitte iOSile (aga pole põhjust, miks nad ei võiks töötada mis tahes platvormidel), ja kuna uuenduslikke muusikarakendusi on Eestis sel aastal veelgi loodud, võtame selle teema järgmises numbris eraldi käsile. Hea on tõdeda, et viimasel ajal on kirjad teemal „Hei, avastasin laheda äpi!” asendumas kirjadega „Kirjutasin ise muusikaäpi”. Kuigi ka „avastamine” on tore kogemus, tähendab see ju tegelikult, et keegi teeb meie kulul raha.

Shazam-SoundHound

Probleemid, mida muusikamaailmas tahvelarvutite või nutifonide abil lahendada saab, pole kindlasti otsas, nii et kutsun kõiki üles oma ideid ellu viima. Omalt poolt oleme alati valmis Eesti innovaatorite loomingut tutvustama. Muide, geniaalsed asjad sünnivad tihti eri valdkondade kokkupuutepunktides. Seega − kui oled muusik, otsi üles oma progejast sõber. Ja vastupidi. Kui teie idee põhineb eelnevate näidetega sarnaselt helituvastusel ja hakkate oma rakendusele platvormi valima, mõelge peale turu suuruse ka tõsiasjale, et Androidi seadmetel kasutatavate mikrofonide kvaliteet on väga mitmekülgne (viisakalt väljendudes), samal ajal kui iPadi mikrofon on põlvkonna piires alati sama ja seega prognoositav.

Muide, umbes selle artikli kirjutamise ajal tuli uudis, et maailma rikkaimaks inimeseks peetav Carlos Slim investeeris Shazami 40 miljonit dollarit. Ilmselt peetakse helituvastust perspektiivikaks valdkonnaks.

Artikkel ilmus ajakirja sügisnumbris (Kitarr 8/2013)

iPad-reklaam-IM-avutid

Previous

Kes võitsid "Mis teeb kitarristile haiget" küsitlusele vastates aastatellimused?

Next

Lambi võim. I vaatus. Kohtumine šassiiga, võitluste algus

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Check Also