Aldo Järve selgitab, milliseid sõrmi tuleks fingerstyle’i mängimisel kasutada.
Tekst: Aldo Järve
Pilt: Kristo Käo
Fingerstyle (FS) – mis see on? Kas see on mängutehnika või mängu põhimõte?
Filosoofiline vaidlus veel jätkub, aga ühes asjas ollakse sama meelt: fingerstyle’il ei ole piire. Selles tehnikas saab mängida kõike, stiilist, rütmist ja ajastust sõltumatult. Täidetud peavad olema vaid neli olulist muusika funktsiooni – bass, rütm, harmoonia ja meloodia.
Ülesandeid on palju, aga ressursse vähe
Vaatame, mis eripärad FS-is on, ja alustame vasakust käest..
Kui vähegi võimalik, siis säästetakse akordide võtmisel väikest sõrme (neljas sõrm, ingl. k. pinky), sest selle ülesanne on olla meloodiameister. Kuna me tavaelus neljandat sõrme eriti ei kasuta ja see on alguses veidi abitu, tuleks seda vajadusel eraldi treenida. Ka vasaku käe pöial tuuakse teatud akordivõtete puhul kaela tagant välja, sellega võetakse bassi kuuendal keelel. Selleks ei pea pöialt upitama keele peale, vaid piisab, kui me külje pealt vajutame keelt täpselt nii palju, et see puudutaks astmetraati ja hakkaks häält tegema.
Parema käega on asi keerulisem. Meil on kasutada kolm sõrme ja pöial, et kõiki neid funktsioone täita. Pöidlal on täita kaks tähtsat rolli – bassi mängimine (vahelduv bass ja bassikäigud) ning rütmi hoidmine (näiteks üks bass igale täislöögile). Sõrmedel on pöidlast sõltumatult täita samuti kaks tähtsat rolli – kõige olulisem on meloodia mängimine, sageli sünkopeeritult – st viisinoodid satuvad bassilöökide vahele. Teiseks ülesandeks on harmoonia mängimine, mis tähendab õigete akordide mängimist. Seega, kuigi sõrmed ja pöial asuvad ühe käe küljes, peavad need suutma tegutseda üksteisest täiesti sõltumatult. Kõik algab pöidla treenimisega ja selleks ongi mõeldud esimesed koordinatsiooniharjutused, mis aitavad esimese ja kõige raskema osa läbida. Alguses on vaja püsivust ja jonnakat järjekindlust, aga tasu nähtud vaeva eest on hiljem mõõtmatu. Te olete võimelised tegema ise FS-seadeid oma lemmiklugudele ning kõik, mida mängite, on kohe terviklik ja kõigile arusaadav.
Harjutused 1–4
NB! Noodid, mille varred on allapoole, mängitakse pöidlaga, ja need, mille varred on ülespoole, mängitakse sõrmedega. Kui kaks ühekõrgust nooti on ühendatud kaarega, siis vastab sellele muusikaline termin „pide”. Neid noote ei tohi mängida eraldi, vaid neid tuleb mõlema noodipikkuse jagu kinni pidada.
* Lööge jalaga rütmi kaasa, sest jalg teeb sama tööd, mida pöial. Sellega hoiate püsivas rütmis oma sisemist kella ega lase ennast rütmiliselt eksitada.
* Pöial töötab katkematult ja proovime ta mängima unustada.
* Kui kipub segamini minema, siis on soovitatav alustada algusest ja mängida ainult pöidlaga.
Nende harjutuste helinäiteid koos juhenditega saab kuulata meie kodulehel www.kitarrikool.ee.
Selleks tuleb teil esmalt sisse logida ja nupu „Minu kool” alt leiate fingerstyle’i netikursuse, mis algab just nende harjutustega.
Harjutus 5 – Hiiumaa rannal
Järgmine harjutus on pärit minu Iiri-Argentiina päritoluga õpetajalt ja sõbralt Patrick Zeolilt, kes töötab juba aastaid Berliini Muusikaakadeemias klassikalise kitarri õpetajana. Ta tõi loo välja Hiiumaa kitarrilaagris, kus paljud õpilased said just sellest loost abi oma pöidla ja sõrmede koordinatsioonikonflikti lahendamisel.
Pöidla tegevus on lihtsustatud, unustage see kahe keele vahele mängima, ja keskenduge sõrmedele.
Kui lugu tuleb aeglasena välja, siis tõstke tempot ja usaldage mängimine sõrmedele. See kehtib kõigi harjutuste puhul. Kiire tempo korral ei jõua me enam peaga kõike kontrollida, aga kui mängimine veatult ja vaevata õnnestub, oleme saavutanud oma eesmärgi ja õppinud vajalikud liigutused oma lihasmällu ja sealt ei kao need enam kuhugi.
Vaata noote ajakirjast “Kitarr” 1/2011
Osta ajakiri siit
