Täna ilmus Guitar Salon Internationalis, mis tellib, kogub, müüb ja dokumenteerib maailma kõige kallimaid klassikalisi ja flamencokitarre, artikkel õhuniiskusest. Olen kitarridest ja õhuniiskusest varemgi kirjutanud, aga nüüd on kütteperiood jälle käes ja teema vägagi aktuaalne. Refereerin siinkohal lühidalt GSI artiklit:
Kõige tundlikumad õhuniiskuse muutusele on klassikalised ja flamencokitarrid. Veidi vähem akustilised ja elektrikitarrid. On kolm probleemi: liigne õhuniiskus, liigne kuivus ja äkilised muutused. Neist kolmest kõige ohtlikum on liigne kuivus. Peamiselt tuleb kuivus kliimast ja ilmast, aga ka niisketes paikades on probleeme, sest konditsioneer ja küttesüsteem kuivatavad õhku.
Enamus klassikalisi ja flamencokitarre on ehitatud õhuniiskuse juures 50%. See tähendab, et ideaalne oleks pilli hoida samadel tingimustel. Üldiselt on 40-70% lollikindel vahemik, aga alla 40% ilmnevad juba probleemid: astmelaud tõmbub kokku ja astmetraadid tulevad välja. Alla 30% tähendab juba pragusid ja purunemist.
Kui kuivus piisavalt vara avastada, saab enamasti probleemid lahendada ja vead parandada. Sissejuhatuseks tuleb pill kiirelt normaalse niiskuse kätte viia. Kõige lihtsam on ikkagi probleeme ennetada. GSI pakub välja mõned lahendused:
Humicase
Oasis Guitar Humidifier
Hügromeeter
Mina pakuks välja ka ühe väga lihtsa vahendi:
