Oktoobris kirjutas Soome muusikaajakiri Soundi pikalt ROMU lampvõimenditest – kiitis tämbrit, tremolot, vedrukaja ja hinda, tootjat aga nimetas suisa „Eesti kingituseks lampvõimuturule“. Ja tõesti, nende retrohõnguliste aparaatide loojaks on Tartumaa mees Kaido Kasak, kes on unikaalseid pillivõime disaininud ja käsitööna ehitanud aastast 2008.
Tekst: Andres Roots
Fotod: Siret Roots, Kaido Kasak
Toona tellis Kaido profikitarristist poeg Karel Kasak Ameerikast kokkupanemist vajava Weber 5F4 võimendikomplekti. Töö tehtud, tundis Kaido noorpõlvest pärit tehnikahuvi ärkamas ning varsti oli vanade lampraadiote taaskasutus-projekt käima lükatud. Kahte ühesugust võimendit pole ta tänaseni teinud ega plaanigi, rohkem kui pool sajandit vanadele tehnilistele lahendustele on mees aga truuks jäänud.
„Lamp on loomulik, naturaalne, ebatäiuslik, talle on omased inimlikud puudused,“ põhjendab Kasak. „Transistor on lihtsalt üks lüliti, mida klõpsitakse sisse-välja. Kui seda väga kiiresti teha, võib ju kõrva ära petta, aga katsu sa muusikat teha laualampi sisse-välja plõksides…“
Õnnelike ROMU-omanike hulka kuuluvad muuhulgas Karl Laanekask (Estraadiraadio, Genialistid), Mänts (Smõuk, Voog) ja Vilho Meier (Supernova, Blue Deja Vu). Kui näiteks Marshalli võimendite kataloogis kiidavad muusikud firma tooteid peaasjalikult sõnadega „kõige valjem“, siis kõige võimsam ROMU on ainult 35-vatine – kuid see-eest kahe täiesti iseseisva kanali, nelja sisendi, ehtsa vedrukaja ja lamptremologa.
„Võimsus on harilikult viimane asi, millest puudu jääb: ahelas pea-käed-pill-võimendi on kõik lülid olulised, aga lõpptulemust mõjutavad esimesed rohkem,“ muigab Karl Laanekask, kelle viievatine ROMU on teda edukalt teeninud nii akustilises folgikoosseisus kui suures rockbändis. „Tänapäeval võib enamasti arvestada PA toega oma mängu kuulajani viimisel ja võim ei pea mängima nii valjusti, et see viimaste ridadeni kostaks. Ka stuudios on väiksemal helitugevusel mõnusam töötada.“
Loe edasi ajakirjast “Kitarr”.