Pühapäev, november 24 2024

Aleksandra Kremenetski ja Shabat Quartet esitlevad oma albumit „Meie kodu“ 24. mail kell 18.30 Neitsitorni muuseumis.

Shabat Quarteti plaati saab kuni 2. juunini soetada hooandja.ee kaudu ja peale seda muusikapoodidest üle Eesti.

Shabat Quartet Foto: Roosi Sõsa
Shabat Quartet Foto: Roosi Sõsa

Aleksandra on trummar, löökpillimängija, arranžeerija, helilooja ja pedagoog. Tema muusikaline teekond algas klaverimängu ja laulmisega, kuid seoses ühest linnast teise kolimisega otsustas ta 11-aastaselt löökpillide kasuks. Ja nii on see armastus nende pillide vastu kestnud juba u 25 aastat.

Oma muusikuteel on Aleksandra mänginud väga erinevates kooslustes – punk-bändist sümfooniaorkestrini.

“Kuidagi on nii juhtunud, et eesti popmuusikamaastik ei ole mind liiga sügavalt kõnetanud ja olen alates 2001. aastast ikka pürginud jazzi ja klassikalise muusika pärusmaadele ning ka nende ristteedel sündivatest projektidest osa võtnud (näiteks NYYD-Ensemble, Avarus jne).”

Mis koosseisud, ansamblid jms tegemised sooviksid ära märkida?

Mulle meeldib väga laulmine – hääl on üks esimesi instrumente, mida inimene kasutama hakkab, kuid ometi olen rohkem instrumentaalkooslustes mängija – Shabat Quartet ja Trio Talts-Veevo-Kremenetski (EST-FIN) on hetkel aktiivsed koosseisud, milles heameelega musitseerin, kirjutan muusikat, arranžeerin…

Marek Talts, Egon Veevo, Aleksandra Kremenetski Foto: A. Ülenõmm
Marek Talts, Egon Veevo, Aleksandra Kremenetski Foto: A. Ülenõmm

Ansambel Redel Ruudus on selles mõttes teistsugune – lisaks vibrafonile (A. Kremenetski), marimbale (V. Jagudina) ja muudele löökpillidele osaleb selles trios ka lauljanna Mirjam Kivisild. Tekstid annavad muusikale sügavuse ja tavakuulajal on palju lihtsam sellest muusikast aru saada. Mirjamiga seob mind veel Mirjam Kivisilla nimeline ansambel, kus viljeleme kristlikku popmuusikat, mis moodustab minu repertuaaris erandi! Pean mainima, et 80-ndate mõjutustega trummigruuvid ning breigid on täiesti omaette maailm ja mulle see meeldib.

Kremenetski, Kivisild, Jakudina . Foto: Cathy Liimand
Redel Ruudus – Kremenetski, Kivisild, Jagudina . Foto: Cathy Liimand

Praegusel ajal, kus pärimusmuusika moes on, kohtab sageli neid tegijaid muusikas, kes teevad seda moe pärast, süvitsi minemata. Teie paladest aimub kultuurikihte ja vana ja salapärast hõngu ning lapselikku ja elutervet vaimustust vanade rahvaviisidega mängides. Minu arvates on see vaimustav! Kas tundsid  mingit sisemist igatsust lapsepõlve meloodiate järele või leidsid nootide kaudu pärimuslaulud oma repertuaari? Kas see muusika on aidanud Sul mõista oma rahva vanemaid põlvkondi?

Võib-olla on asi selles, et tänapäeval kirjutatakse kohutavalt palju uut muusikat ja väga vähe sellest jääb tegelikult püsima. Need meloodiad on kestnud, mõned koguni sajandeid ja jäävad nagu Bachi muusika. Minu ema süvenes varasemal eluperioodil juudimuusikasse, kusjuures ta ise pole kindel, kas tal on juudi juuri, aga eks neil aastail varjati ju seda. Kuid emal on tohutu huvi ja armastus juudimuusika vastu. Lapsena me laulsime päris palju emaga neid laule. Oma juudi juurtest ei oska palju rääkida, ei tea kindlalt, kas neid ka on – olen ikka teadnud, et olen pooleks eestlane ja venelane. Oma perekonnanime olen saanud abikaasa vanaisalt – ühelt toredalt Odessa juudilt, keda tunnen vaid fotode pealt. Abikaasa kaudu olen ka armeenlastega seotud – ta vanaema oli Krimmi armeenlanna. Shabat Quarteti muusika õpetab  kindlasti minu enda lastele oma juurtest lugupidamist.

Shabat Quartet Foto: Linda Anstal
Vasakult paremale Jaan Jaanson, Margarita Voskanyan, Aleksandra Kremenetski, Ara Yaralyan
Shabat Quartet Foto: Linda Anstal

Sinu ja A. Yaralyani ansamblil Shabat Quartet ilmub 24. mail plaat. Tegemist on harukordse ja väga põneva juudi ja armeenia rahvamuusikal põhineva materjaliga, räägi kuidas see muusika, arranžeeringud ja tekstid valitud ja tehtud said ja kuidas ansambel kokku sai.

Mina ja härra Yaralyan oleme koos musitseerinud kõikvõimalikes jazzmuusika koosseisudes ligi 20 aastat (Elletuse/Liisi Koikson, Helin-Mari Arder, Ivi Rausi, Liina Saar, Sofia Rubina jt). Kui oled sideman, siis pead ansamblijuhi maitsele alluma, samas kui oma ansambel annab vabad käed.

Ammu on olnud soov teha päris oma ansambel ja mängida sellist muusikat nagu ise soovime. Meie rütmisektsiooni mäng sobitub väga hästi kitarristi Jaan Jaansoniga ning eksootilise koloriidi jaoks otsustasime kutsuda Margarita Voskanyani armeenia puupuhkpillidel (peamiselt švi, blull). Kooslus on selles mõttes eriline, et pürgime akustilise jazzmuusika poole – näen, et Eesti muusikamaastikul on see pigem haruldane nähtus. Samal ajal kui kitarri, kontrabassi ja trummide koosmäng on suundumas ECM-jazzi radadele, annavad armeenia flöödid meie muusikale väga palju idamaist koloriiti. Margarita on lisaks heale pillimängule ka suur armeenia vana- ja rahvamuusika ekspert. Siiski teeb armeenia lugudest seadeid Ara Yaralyan – ka tema ei piirdu kontrabassi virtuoosi tiitliga – tal on erakordne muusika- ja harmooniataju. Juba väiksena kuulsin ema kodus palju juudi laule ning olen aastast 2001 tuuritanud mööda Euroopat Tartust pärit juudimuusika bändiga Keshet. Juudi meloodiad ja heebrea keel on mind kõnetama hakanud ning asi jõudis nii kaugele, et alustasin seadete kirjutamisega.

Huvitav oleks lapsepõlvest ja muusikuks kujunemise algusaastaist siiani eeskujude ja otsingute kohta kuulda.

Kasvasin sisuliselt üles klaveri all, kuna ema on elukutseline pianist – tahes tahtmata õppisin armastama Chopini, Bachi, Tšaikovskit ja teisi klassikalise muusika suurkujusid. Isa kaudu puutusin kokku ansambliga „The Beatles“ – isa on harrastuskitarrist. Kuna koosmäng laval õpetab palju enam kui koolitund, võin öelda, et Ara Yaralyan on olnud üks mu parimaid õpetajaid. Minu õde, esimene trummiõpetaja Riho Joonase ja Ara olid need inimesed, kes mind jazzmuusikasse suunasid. Järgnesid pikad õpinguaastad – Tallinnas Otsa koolis ja muusikaakadeemias, Göteborgi muusikakõrgkoolis ja Sibeliuse akadeemias. Tänaseks oman kahte magistrikraadi – klassikaliste löökpillide erialal ja jazzmuusika vallas. Eeskujudeks tänases muusikamaailmas on kindlasti kontrabassist Anders Jormin, trummarid Brian Blade ja Jorge Rossy, Alex Acuna, pianist Brad Mehldau, kitarristid Kurt Rosenwinkel, John Scofield, lauljannad Joni Mitchell, Lizz Wright, Thom Yorke, Radiohead, Weather Report ja paljud teised. Suurimad lemmikud muusikas on Arvo Pärt, aga eriti Johann Sebastian Bach – Jumal andis talle erilise ande kirjutada muusikat täiuslikus proportsioonis – rütm, meloodia ja harmoonia – need kolm on kõik tähtsad ja tasakaalus.

Redel Ruudus Foto: A. Sepp

Millal  tundsid, et muusika on sind päriselt endale saanud? Mis sündmused selleks pidid juhtuma?

Muusika on kõnetanud mind lapsest saadik, aga löökpillide erialal õppides sain aru, et tahan jätkata ja saada professionaaliks. Mängisin samal ajal trumme kiriku bändis ja tundsin, et oma talenti ei ole õige maha matta, seda tuleb arendada ja mitmekordistada.

Eestlane pole aldis kiitma, kuid hea sõna kahtlemata inspireerib ja innustab. Millal sind viimati kiideti muusika eest?

Käisin aprillis Türi kultuurimajas koos Ivi Rausi ja Tiit Borni bändiga Kustas Kikerpuu muusika plaati esitlemas – üks meesterahvas rääkis pärast kontserti minu mängust ülivõrdes… Jäin kohe sõnatuks.

Keda ise kiidaksid Eesti muusikamaastikul?

Selliseid koosseise nagu ERSO, Tallinna Kammerorkester, Heinavanker, Puuluup, Reinaru vennad, Robirohi, Hortus Musicus ja paljud teised – meil ikka on põnevaid muusikuid ja kollektiive.

Ega diplom ei tee veel profiks. Mis (peale paberi) eristab sinu arvates profimuusikut harrastusmuusikust?

Oskus kasutada oma kõrvu, muusikalisi ideid edasi arendada, näha muusikalist tervikut ja omada head muusikalist maitset.

Mis ja kus on koht, kus vabal õhtul meelsasti aega veedaksid? Kui on avalik koht, siis kes võiks olla seal laval?

Estonia kontserdisaal ja Erso või näiteks Philly Joe’s jazziklubi ja Linda Kanter või Liina Saar (ei ole Liina „Õhtulaulude“ materjali veel kuulnud) või Toomas Rulli Öötöö (selle tahaks ka ära kuulda). Võiks olla ka mõni vanalinna kirik ja kontsert orelimuusikaga (näiteks Andres Uibo esituses) või tšellosolist (näiteks Teodor Sink). Võiks minna ka mõnele festivalile, näiteks Hiiu Folgile ja esinejaks võiks olla Jaan Pehk!

Soovita pala, plaati, kontserti, mis sinu arvates on (viimase aja) parimaid kuulamiselamusi.

Üks viimaseid elamusi on olnud John Scofieldi trio kontsert hiljutisel Jazzkaarel. Olen teda korduvalt elavas esituses kuulnud, aga see viimane kontsert läks eriti hinge oma lihtsuses. Siin on ühe põneva ürituse link, kus tal rohkem sõpru ja kolleege laval.

Üks muusik, kelle olen enda jaoks viimase aasta jooksul avastanud, on saksofonimängija Melissa Aldana. Mulle tegelikult meeldivad rohkem vaskpillid ja minu arvates ei ole vahet, kas mängib mees või naine (ei ole sõjakate feministide pooldaja). Kui ühel muusikul on nii palju öelda oma mänguga nagu seda on Melissa Aldanal, siis peab seda nautima. 

Mis on sinu enda sulest ilmunud paladest/plaatidest/videotest selline, mida uhkusega esitleksid?  

Redel Ruuduga ilmus meil veebruaris muusikavideo – päris kaua aega võttis ja nägime palju vaeva, aga põnev tulemus sai.

Shabat Quareti uus plaat on kindlasti üks suurimaid muusikaelamusi. Siin mõned lingid live-salvestuselt ja esinemistelt:

Bachtavari

Shalom Alechem

Vihmasadu

Pääsuke

Shabat Quarteti plaati saab kuni 2. juunini soetada hooandja.ee kaudu ja sealt edasi muusikapoodidest üle Eesti. Albumi „Meie kodu“ esitlus toimub 24. mail kell 18:30 Neitsitorni muuseumis.

Kui lubad endale unistada, siis mis võiks Eestis tegevmuusiku jaoks paremini (korraldatud) olla?

See on küll väga spetsiifiline suund, aga olen mõelnud, et eesti löökpillimängijatel võiks olla oma liit ja ka mõned harjutusruumid.

Kodulehed:

www.redelruudus.com 

www.facebook.com/shabatquartet

www.facebook.com/redelruudus

www.facebook.com/talts.veevo.kremenetski

Previous

Muusikud Muusikast: Kaarel Liiv

Next

PLAADIMÄGI – Plaaditurg 10, Tallinn 800 ja Vanalinna Päevad

Check Also