Mart Niineste

Üks korralik kodumaine popi- ja rokiajakiri, mis see siis ära ei ole? Kuid kui keegi püüabki muusikaajakirja teha, läheb too […]

Laur Joamets tuleb intervjuud andma otse Kentmanni tänavalt tööviisavestluselt. „Küsiti, mis kitarri ma mängin, ja ma küsisin vastu, kas nad […]

Kuigi laulusalm väidab, et hea aasta oli just nimelt 1965, kujunes 1966 Ivo Linnale veelgi paremaks. Enam ei pidanud kutt […]

„See oli umbes 2000 või midagi, kui me Ka-Funkyga…” alustab Henno Kelp, tandemist jutukam. „Ma käisin kehaks,” poetab vaiksem vend […]

Võiks arvata, et Metro Luminal oli omal ajal sensatsioon – kui mõelda, et bändi kajadega üleujutatud kitarripartiid ja endassevaatav lüürika […]

Ostnud kord Rainer Jancis Pika jala noodipoest ühe bluusiloo, mida ta kuidagi kõlama ei saanud. Lõpuks märganud paberi serval juhist, […]

Kui Moskva kutt Vassili Lopatin enda jaoks Tarakany! avastas, ei osanud ta aimata, et ühel päeval saab temast bändi kitarrist. […]

„Mina isiklikult mängisin kümne aasta jooksul viie bassisti, kuue kitarristi ja seitsme trummariga,” meenutab Sulev Kuusik oma aega Gunnar Grapsi […]

„Sinu jaoks – neeger – oli Johnny Ramone bassimees, kes otsustas hakata kitarristiks,” võiks ühe Kreisiraadio parafraasiga teema kokku võtta […]

„Kakskümmend seitse lugu tuli kahe päevaga ära õppida,” meenutab kitarrist Mozg oma liitumist Psychoterroriga. Tegelikult pidi ta bändi 1998. Euroopa […]