Tänase õppetüki teemaks on kitarrimäng kantristiilis. Kasutame selleks parema käe hübriidtehnikat ja meloodias mõnusalt helisevaid lahtisi keeli. Olgu kohe öeldud, et kantri mängimine ei ole kaugeltki lihtne ettevõtmine, vaid nõuab päris palju harjutamist.
Tekst: Vahur Vessart
Foto: Kris Moor
Alustuseks peab tõdema, et minu suhtumine kantrimuusikasse on pisut kahetine. Mulle eriti ei meeldi need lood, kus „naine läks ära, maja põles maha, koer andis saba ja eile joodud odavast maisiviskist pea hullult valutab”. Aga samas mulle väga meeldib, kuidas kantrikitarristid mängivad. Ja kuidas saakski mitte meeldida Chet Atkins, Danny Gatton, Albert Lee, Vince Gill, Brad Paisley, Johnny Hiland, Jerry Donahue, John Jorgenson, Will Ray? Või hoopis Andres Põldroo, Viktor Vassiljev, Andres Joamets, Tõnu Hallik, Artur Skrõpnik, Ivar Kannelmäe, Margus Mõttus? Kõigi nende suurepäraste kitarristide juured on bluusis ja kantrimuusikas. Ja kuigi paljud muusikud-kitarristid kipuvad kantrisse pisut üleolevalt ja väikse huumoriga suhtuma, tuleneb see enamasti sellest, et nad ise ei oska ega suuda…
Kirjutasin „Kandle asemel” umbes 20 aastat tagasi, kui mind hakkas tõsiselt huvitama, kuidas need kantrimehed oma pillid nii ägedalt kõlama saavad. Tol ajal ei saanud veel YouTube’ist vaadata, kuidas asi käib – tuli ise kassettide pealt jõudumööda kuulata ja leiutada. Ja kui esimesed võtted käes, tegin kohe polkaloo valmis! Tunnistan ausalt, et tegemist ei ole mingi muusikalise šedöövriga, vaid etüüdiga tehnika õppimiseks. Ja kannelt ei oska ma ka kohe üldse mängida, kahjuks. Tegelikult pole ma proovinudki.
Loe edasi ja vaata noote ajakirjast 5/2012
Helifailid:
Kandle asemel
Kandle asemel
Kandle asemel taust
Kandle asemel taust
Kandle asemel taust (aeglane)
Kandle asemel taust.aeglane
