Oleg Pissarenko ilmutab peale neli aastat kestnud pausi 19. septembril plaadi „Armastuse muusika” ja esitleb seda kontserdiga päev hiljem Tallinnas Alexela kontserdimajas.
Uus plaat on tema esimene sooloplaat. Ta salvestab selle Eesti Rahva Muuseumis kontserdina, kuid kõik lood on uued ja Pissarenko kirjutatud. Salvestusele publik tulla ei saa, see toimub väiksele sõpraderingile. Laval on Pissarenko seekord üksi, mängib akustilist kitarri, elektrikitarri elektroonikaga ja elektriklaverit.
„Salvestan plaadi kontserdina, et saada plaadile õige energia. See muusika on ju mõeldud ja loodud inimestele. Mulle meeldivad ERM-i maja vaim ja vaib,“ räägib Pissarenko.
Umbes neli aastat tagasi sai Pissarenko aru, et peab Tartust ära kolima, sest tal olid seal kõik olulised asjad tehtud. Ta oli haridusealal kümme aastat, tegi džässiosakonna Elleri-koolis, tegeles palju noortega, sai selle eest ka palju tunnustust riigilt ja linnalt, ühel hetkel aga mõistis, et pole kuhugi edasi minna.
„Tegime 2016. aastal sõpradega Nordea kontserdimajas suure kontserdi, pealkirjaks „Päriselt“. Siis ma sain aru, kui oluline see on inimestele. Sama palju kui mullegi. Milline energia seal oli! Ma polnud seal laval sellepärast, et tahan armastust. Väga paljud loomeinimesed, näitlejad, lauljad, muusikud unistavad sellest tööst, sest neil on midagi puudu. Nad võib-olla pole saanud piisavalt armastust või tähelepanu vanematelt, lähevad lavale ja arvavad, et saavad selle sealt, ja võib-olla saavad ka. Laval taipasin järsku, et see tunne, et ma olen tähelepanu keskel või olen tähtis, on lapsik. See pole tegelikult oluline. Oluline on see, mis minu ja inimeste vahel läbi muusika toimub. See tunne, mida see muusika annab, mida publik sellest saab,“ meenutab Pissarenko.
See oli väga eriline hetk, kui ta sellest päriselt aru sai. Pärast seda kuulas ta muusikat, nii enda kui ka teiste oma kuidagi teisiti. Enda lugude puhul kuulas nii, nagu see poleks tema lugu, vaid lihtsalt üks paljude seast. Lõpuks mõistis ta, et see, mida ta päriselt soovib luua, on armastusemuusika. „Armastus lõi maailma ja tänu armastusele püsib see koos tänaseni,” ütleb mees. Uue plaadi muusika on tulnud just armastusest, sõltumata sellest, mis pilliga Pissarenko seda mängis või kirjutas.
Kuulanud on ta viimasel ajal Arvo Pärti ja Viktor Tsoid, kes meenutasid Pissarenkole lapsepõlve.
„Sain aru, et pole vaja teha elus ebaolulisi asju. Ka mitte muusikat nii, et lisad sinna kõrvalisi asju, püüad end kellelegi tõestada. On vaja mõista, millest muusika räägib, miks ma seda muusikat teen, mida ma tahan sellega inimestele anda ja öelda. Päriselt sain sellest aru alles kuu tagasi. Siis võtsingi vastu otsuse, et nüüd on kõik, kas annan oma džässifestivali ära või müün maha, edasi sellega ei tegele,“ sõnab ta.
„Siiani seostatakse mind džässiga. Tegelikult ei mängi ma seda juba ammu,“ toonitab Pissarenko.
Oleg Pissarenko on sündinud 1978. aastal Narvas. Ta on avaldanud kaheksa autorialbumit, esimese 2002. aastal Oleg Pissarenko Quarteti koosseisus. Pissarenko on pälvinud presidendilt V klassi ordeni ja ERR-ilt aasta muusiku tiitli.
Tekst: MediaMarketing
