Kitarrimängus on väga oluline kätte saada see “õige toon”. Mõnele tuleb see võib-olla kohe loomulikult kätte, aga usun, et enamikule jõuab see kohale alles aastatega.
Tekst: Tarvo Valm
Foto: Indrek Kasesalu
Kitarrikeele venitamine on üks keerulisemaid võtteid. Kõrvale on kole kuulata, kui soovitud noot jääb veerand tooni madalamaks või hoopis venitatakse üle. Eriti inetu on vahel pika noodi hoidmine, kui püütakse mingisugust vibrato’t tekitada. Siin on mõningad harjutused, mis aitasid minu ning ka teiste kõrvu säästa ja seda n-ö “oma tooni” kujundada.
Harjutus 1. Algatuseks mängi endale noodi kõrgus ette ja siis alles proovi venitades õigesse kohta jõuda. Esimeses taktis kasuta esimest ja kolmandat sõrme, aga “venitustaktis” alusta teise sõrmega ning esimesega lihtsalt toeta kaasa. See annab jõudu juurde. Jätka kaela peal liikumist ülespoole kuni 14. astmetraadini ja tule samamoodi tagasi.
Harjutus 2 on samalaadne, kuid terve tooni kätte saamiseks tuleb venitada poole rohkem. Sõrmede asetus jääb samaks.
Harjutus 3. Siin on ühendatud mõlemad harjutused. Kõik eelnev jutt jääb samaks. Kolmas harjutus võib algajale palju pinget tekitada, nii et vahepeal lõdvesta rannet ja lase sõrmedel puhata.
Harjutus 4. Tegu on ägeda kitarririffiga ansambli Human Ground repertuaarist. Kasutan siin täpselt sama venitustehnikat.
Polegi miskit muud kui kitarrivõimendi volüüm põhja ja tühja nendest naabritest!
Lae siit alla printimiseks nootide PDF
