Järgnev jutt kehtib peamiselt akustilise kitarri kohta, aga ka elektrikitarr on puust ja õhuniiskuse muutumine avaldab tallegi mõju. See teema on päevakorras nii suvel kui talvel ja kuna hetkel on talv, siis räägin talvistest õhuniiskusega seotud probleemidest.
Kitarr tahab olla sellise niiskusega õhus, kus ta on ehitatud. Hiinakate puhul on seda meil muidugi raske saavutada 🙂 Aga üldine reegel on see, et 40-50% suhtelist õhuniiskust on kitarri jaoks normaalne. Üle 60% tekitab kindlasti probleeme ja alla 40 ka. Öeldakse, et kui kitarr on ükskõik millise aja jooksul alla 35% õhuniiskuse käes, saab ta kindlasti kahjustusi. Need ei pruugi ainult kohe välja tulla.
Madala õhuniiskuse põhjustatud probleemid on suuremad, kui liigniiskuse tekitatud probleemid ja kuna meil on talvel külm ja paljudes kodudes annab sooja radikas, siis on see meil tõsine probleem. Mis siis juhtub, kui pill on liiga kuivas õhus?
Kuivas õhus tõmbub puit kokku ja tekivad praod ja lähevad lahti liimitud kohad. Keeled lähevad madalamaks ja hakkavad käima vastu astmetraate. Astmetraadid aga kokku ei tõmbu, seega sõrmega mööda kaela serva libistades tunned, et astmetraatide otsad on väljas. Siis on viimane aeg (tegelikult juba natuke hilja) oma pilli niisutada. Kas spetsiaalse pilliniisutaja abil või tervet ruumi niisutades. Pane radika ligidusse veenõu, mõõda pidevalt õhuniiskust ja jälgi mängu.
Kõige rohkem on muidugi probleeme täispuidust pillidega, eriti seedrist kõlakaanega pillidega. Neid peab hoolega hoidma, sest praod tekivad kergesti. Ega väike pragu veel pilli lõppu ei tähenda, aga milleks asja üldse nii kaugele lasta! Muide – enamus probleeme, mis madal õhuniiskus tekitab, ei lähe ära, kui keskkond jälle normaalseks muutub. Suurem osa kahjustusi on jäävad. Vaata näiteks juuresolevat pilti 🙂 See on hiljutine õppetund talvisest Tallinnast. See pilt on vastuseks neile, kes tahaksid kangesti klassikalisele pillile metallkeeli peale tõmmata.
tere. kas võiksid palun täpsustada , et kuidas on kõige õigem hoida täispuidust kitarri Eesti kliimas, ilma et puit mängima hakkaks. kas peab ostma tuppa õhuniiskuse mõõtja ja seda jälgima pidevalt. ja mis siis teha, kui õhuniiskus normidest üle läheb. kas on parem pilli reeglina kohvris hoida ja kas toas olev õhuniiskus kohvris olevat kitarri ei mõjuta. samas tahaks, et kitarr toas kenasti jala peal seisaks ja ei peaks koguaeg kohvrist välja võtma ja tagasi panema. aitäh.
Jah, õhuniiskust tuleb mõõta. Teisiti teada ei saa. Kui ma kontoris niisutaja kinni keeran, siis ca 6 tunniga kukub niiskus 40% pealt 25%-le. See on aga juba väga halb. Alla 40% ei tohiks üldse olla. Ka inimesele endale on see halb. Nii et ega siin muud polegi kui mõõta ja vajadusel niisutada. Normist üle niiskus toas ei lähe. Ka 100% suhtelist õhuniiskust ei kahjusta pilli nii palju kui kuivus.
Kui ma aga tahan nt. kitarri reisile kaasa võtta, minnes Eestist, ütleme mõnda troopilise kliimaga riiki. Kas see on suur oht täispuidust pillile, kuna seal tunduvalt niiskem õhk ja mis siis tegema peaks, kuna õhtul rannas pilli tinistada oleks päris lahe. Ja lennukis, kas peaks kitarri salongi võtma, kuna all võib liiga külm ja kuiv olla ja see jälle kahjulik. Aiäh.
Küll see kitarr selle troopika välja kannatab. Ainult häälestamisega on probleeme ja eks pill teeb ka veidi teist häält. Lennukis tuleks võimalusel sisse võtta. Ega alati ei taheta lubada, isegi kui eelnevalt on küsitud. Samas, kohvrid, millega tohib alla panna, maksavad al 2000 EUR. Kõik, kes on kohvri alla saatnud, on kurtnud, et mingi jama on alati olnud. Enamasti küll laguneb kohver.
Vahel pakub lennuki personal varianti, et pill võetakse nende hoiule ja saad reisi lõpus kätte. See on parim. Igal juhul tasub uurida enne.