Pühavaimu tänavas on pime. Sammud kajavad kõledal tänaval. Üsna tühi on ka neljapäevaõhtune TAFF CLUB, Tallinna Filharmoonia džässi ja kirjanduse klubi Pühavaimu kiriku naabruses. Uhked klaasuksed on klubisse juhatanud mõned vähesed huvilised. Kuulajaskond on elegantne ja väärikas. Niisamuti kui esinejad.
Tekst ja fotod: Mari Rostfeldt
Kitarrist Mart Soo on välja andnud oma esimese sooloplaadi “Kulg”, mille lugusid eile ette kanti. Kitsukesel laval laiutab vana hea kontrabass, mida vaheldumisi tinistab ja tuuseldab Taavo Remmel. Bassile on toeks trummid, neil mängib Brian Melvin; klahvpillidel Raun Juurikas. Muusika on aluguses üsna tasane, õrnad helid paitavad kõrva. Lugu “Runner in the sky” on just selline kitarri sõrmitsemine, mida on ka algajal džässisõbral mõnus kuulata. Aga bänd ei anna aega unele jääda, hoogsam tempo ei 
jää tulemata. Ameerika joonissarjade autorist inspireeritud lugu “Gary Larson” on üsna üllatav ja käänuline. Pillimeeste näod on siiski kõige rahuolevamad, kui kuulajateni tuuakse á la carte jämm, mis ilmselgelt on nende professionaalsetele virtuoosidele õige hingamine.
Džässiõhtust jäi luuleline ja rõõmus tunne. Oma osa selles oli Wimbergi poolt ette kantud vahepaladel. Hea küll, välja otsitud luuleread olid pisut rasked, kõrvu jäid kajama sõda ja viin. Midagi rusuvat oli veel, mis enam meelde ei tule. Ent ikkagi jääb domineerima tema etteaste ülimalt reibas toon ja muhe kommentaarium. Ja kuna Mart Soo bänd lõpetab õhtu uneajaks sobiliku mahedama tooniga, siis polegi nii hirmus koju minna. Kõlavad “bravo” ja korralik aplaus. Mõnus neljapäeva õhtu.
