Eemalt vaadates tundub Soome muusiku Jukka „Black River Bluesman“ Juhola lemmikpill väga eriline: kolme kaela ja kümne keelega sigarikarp. Lähemal uurimisel selgub siiski, et tavalise, 6-keelse baritonkaela kõrvale paigaldatud kaks piljardikiid moodustavad kokku vaid ühe, 4-keelse lisakaela.
Tekst: Andres Roots
Foto: Leif Laaksonen
See-eest korpus koosneb suisa kahest teineteise otsa asetatud sigarikarbist ning helipead on valmistatud külmkapimagnetitest. Väljundeid on kaks: üks saadab 4-keelse kaela üksiku bassikeele ning 6-keelse kaela kaks jämedamat traati bassivõimendisse, teine viib seitse peenemat keelt kitarrikombosse. Soov mängida üksi ära nii bassi- kui kitarripartiid viiski Juhola omal ajal Memphise linnas Tennessees tegutseva muusiku ja pillimeistri Johnny Lowebow’ jutule.
„Jukka kitarris on ühendatud kaks Lowebow mudelit: bass/bariton ja lüüra,“ kiidab Lowebow, kodanikunimega John Lowe. „Kaelaplokk tuli nii massiivne, et korpuseks pidin kaks King Bee karpi kokku panema ja alumise karbi kaane äärde jäänud piludest said kõla-avad. See pill on ainulaadne!“
Kahest piljardikiist koosneval 4-keelsel kaelal on sõrmlaua asemel tühjus – tavalisel moel seal keeli kinni vajutada ei anna ja mängida saab kas toruga või lahtistel keeltel. Selleks puhuks on Lowebow disaininud eripärase capo koos titaanist „alaslaidi“ ehk „underslide’iga“, mis käib keelte ja kaela vahele ning mida piki kaela libistades õnnestub häälestust „nihutada“ kasvõi poole loo pealt.
„Mina muudan tihti häälestust. Üks neljakeelne häälestus on näiteks D-D-A-D: kolm oktaavi ja üks kvint, aga vahel tundub, et seegi on liigne eputamine,“ muheleb Black River Bluesman. „Kasutan ka tavapärasemaid kolmkõlapõhiseid häälestusi nagu G-G-B-D. Teine, 6-keelne kael on mul samuti lahtises hääles…“
