Igal kevadel kogunevad Frankfurti tuhanded muusikakaupade müüjad, plaadifirmade esindajad ja muidugi muusikud ise.
Kitarriajakirja ning Kitarrikooli asju käis sel aastal ajamas Ingmar ja eks ta kirjutab pikemalt, kui tagasi jõuab. Praeguseks on mess läbi ja tasapisi ilmuvad ka järelkajad.
Siin Ingmari esimene hüüatus:
“Kevadiselt soe ja värviküllane Frankfurt. Erinevad kitarriteemalise mõtted viisid meid ka sellel aastal Musikmessele. Uued põnevad tooted, autogramme jagavad maailmakuulsused ja tohutult palju rahvast. Kostub sadu soolosid, lõputult akorde ning seda kõike samal ajal. Oleme keset muusika virvarri ja selles kaoses kohtume huvitavate instrumentidega, mida esindavad veelgi huvitavamad inimesed. Kindlasti saab meie leidudest lugeda juba õige pea, kuid ühtteist tahaksime mainida juba nüüd. Nimelt on kitarripoodi jõudnud Burns’i kitarrid. Kui sa oleksid kuuekümnendate alguses elanud Inglismaal ja bändi teinud, siis oleksid sa peaaegu et kindlasti mänginud saarestiku kuulsaima pillitootja kitarri: Burns’i. Siiski oli inglaste lõbus naeratus messil kindlaks märgiks, et Burns’i kitarrid elavad ka praegu ning rajavad omale jõudsalt teed terves maailmas. Samuti võib vihjena öelda, et üsna varsti jõuab poodi ka lai valik efektiplokke.”
Nojah, eks siis ootame esmaspäevani, et rohkem teada saada. Mõned pildid ka:
