J. S. Bachi tšellosüit nr 1 on vaieldamatult üks populaarsemaid ja meelsamini mängitavamad seadeid kitarristidele. Süidi esimese osa ehk prelüüdi algus oma kitarripärase fraktuuriga annab võimaluse n-ö „kohe mängima hakata” ilma suurema pusimise ja nootide otsimiseta. Siinkohal jäägu kõrvale küsimus, kas Bach pidas selle pala kirjutamisel silmas klavessiini või lautot või mõnd muud pilli. Luubi alla võtame praktilisema ja pisut ebaromantilise küsimuse: kuidas seda prelüüdi võimalikult mugavalt ja meeldivalt mängida?
Tekst: Mait Martin
Määratlused nagu „populaarseim” ja „meelsamini mängitavam” on muidugi subjektiivsed hinnangud, mis põhinevad ainult isiklikel kogemustel. Siinkirjutaja tagasihoidliku pedagoogitöö jooksul on aga ikka ja jälle leidnud kinnitust fakt, et Bachi lautoteoste ja arvukate klassikalisele kitarrile tehtud seadete hulgas on just see prelüüd üks paremini mõistetavatest ja tehniliselt lihtsamatest, ja seda nii tudengite kui ka edasijõudnud õpilaste jaoks. Kokkuvõtlikult: kui on vajadus ja tahtmine Bachi kallale minna, siis on see prelüüd parim algus.
Omaette teema on muidugi sõrmestus kui üks lõputu vaidlus nii nooditeksti kui ka iseendaga. Lõplikult valmis ja maailma parimat loomulikult ei eksisteeri, sest iga mängija on oma arusaamistes ja oskustes oma pikal teel just sellises kohas, kus ta parasjagu on. Aeg-ajalt avastab igaüks, et kunagi korduvalt ära kustutatud ja ikka uuesti parandatud sõrmestus ei kõlba üldse kuhugi ning paslikumaks osutub sootuks uuem variant. Ühesõnaga, never ending story.
Minu siin pakutud variant J. S. Bachi esimese tšellosüidi prelüüdi sõrmestusest on seega vaid üks arvukatest võimalustest. Ka sõrmestus on üks Avatud Süsteem!
Vaata noote ajakirja suvenumbrist (Kitarr 11/2014)
Siin saad kuulata helinäidet ja kui lugu selge, proovi ka uut MatchMySoundi tagasisidet. Selleks vajuta salvestamise nuppu ja mängi lugu ette. Saad tagasisidet, kus mängid piisavalt sarnaselt etaloniga ja kus teed lahku lähevad:
