Tänavune Frankfurdi muusikamess alles käib, aga saan juba vaikselt hakata üht-teist rääkima sellest, mis uut. Esimeses järjekorras võiks ette võtta Visions in Guitarsi teema. Kitarripood on ju paar aastat nende kitarre müünud ja üsna hea ülevaade pakutavast on olemas. Viimase aastaga on neil aga üsna suured muutused toimunud. Mudeleid on tootmisest maha läinud ja uusi asemele tulnud ning senisest tõsisemalt võetakse ka turundust väljaspool Saksamaad.
VGSi peamine uudis sel aastal on Evertune bridge. See on sadulasüsteem, mis hoiab väidetavalt pilli hääles igasuguses keskkonnas. Teame ju kõik, et mängi sa klassikalist või akustilist või elektrikat, aga esinemise jooksul pead ikka mitu korda pilli häälestama. VGSi kauaaegne reklaaminägu Tommy Denander (Grammy nominent ja 35 kuld- ning plaatinaplaadi omanikust rootsi laulukirjutaja-stuudiokitarrist-produtsent), kes teinud rohkem kui 2000 albumit) kasutab nüüd oma signatuurmudelil (VGS TD) samuti Evertune’i ja ütleb, et ei häälesta esinemise jooksul kordagi kitarri. Kõlab hästi. Eks varsti saame seda imet ka siin Kitarrikoolis näha, kuid mina juba natuke piilusin ja kuulsin/nägin/pildistasin:
Mudelite osas on uuemad asjad veel Neo One, Stage One, mille Pro variant meil juba Kitarrikoolis on, ja Mustangi semihollow variant. Pildil punane, kõrvuti meilgi olemas oleva musta Mustangiga. Uue Mustangi sees on ka ‘sustain block’ ja nagu näha, on keelte kinnitus ka veidi traditsioonilisem, samuti helipead. Elektrika seeriatest on alles kaks: Select ja Pro. Vahe on materjalides, tootmispaigas ja -üksuses ning varustuses. Select mudelitel on EMG Hz helipead ja Pro kasutab Seymour Duncanit ning EMG-d.
Akustilistest on jätkuvalt enamus mudeleid alles. Europe seeria on põhiline, millele nad praegu rõhku panevad. Nende pillidega on mul ainult head kogemused, aga kahjuks ei jaksa nad piisavas tempos toota. Kõik Kitarrikooli õpilased, kes seni meilt Europe seeria akustilised ostnud on, annavad kõik positiivset tagasisidet. Ikka tehakse edasi neid roheliste ja punaste keeltega kitarre: VGS RIP ja VGS Poison. Need on meil üsna populaarsed olnud, aga on ka garantiiremondiga tulnud tegemist teha. Lisaks olen avastanud, et kui nende värviliste keelte asemel ‘päris’ keeled peale panna, saab kõlas poole juurde. Kuid siis kaob ju jälle see disaini point ära? Minu lemmikud oma hinna ja kvaliteedi suhte poolest on V2A. Peale seda, kui nad vahetasid Arteci preampi Fishmani vastu, ei ole enam midagi kritiseerida.
Siin siis pildid absoluutselt kõikidest VGS praegustest mudelitest. Muide, need klaasi taga olevad pillid on erinevatel kuulsatelt mängijatelt laenatud VGSid. Osasid kujusid nad enam ei tee.
