Ats jätkab soolomängimise teemadel ja täna on juttu laadidest. Kõik ju muudkui harjutavad neid, aga mida nad siis lõpuks harjutavad?
“Sellest tuleb esmapilgul üks segane jutustus, aga ehk aitab see lühike sissejuhatuse laadide maailma soolode kõlapilti natuke rikastada.
Kui oled juba mõned ajad (või isegi aastad) mööda mazhoori improviseerinud ning ka ühest sõrmestusest teise liikumine sujuvalt selge ja tundub, et läheb juba igavaks või oled hoopis kuskilt kuulnud sõnu nagu miksolüüdia või früügia ja ei tea mida nendega peale hakata, siis võiks tutvust teha laadidega. Saab oma soolode kõlapildi rikkamaks. Laade, mis koosnevad mazoori nootidest ja erinevad ainult algusnoodi poolest nimetatakse ka kirikulaadideks. Laade on seega 7 nagu mazooris nootegi, millest kahega ollakse kindlasti tuttavad – mazoor ja minoor ning ka miksolüüdia kõla peaks olema tuttav – sellise bluesi kõlaga.
Laadide kohta saab rohkem infot wiki ja google abil:
http://en.wikipedia.org/wiki/Properties_of_musical_modes
http://et.wikipedia.org/wiki/Diatooniline_helirida
Aga lühidalt on laadid sellised:
alustades esimesest noodist seitsmendani – (C mazoori põhjal) saame seitsme erineva helistiku ühe laadi:
C – ioonia (ehk mazoor /duur)
D – dooria – (ehk minoor kõrgendatud kuuendaga)
E – früügia – (ehk minoor madaldatud teisega)
F – lüüdia – (ehk mazoor kõrgendatud neljandaga)
G – miksolüüdia (ehk mazoor madaldatud 7ndaga)
A – eoolia (ehk minoor)
B – lokria (minoor madaldatud teise ja viiendaga)
Kui ma mängin C noote (ehk nö valgeid klahve), siis ma saan: Ast alustades A minoori, G-st alustades saab G miksolüüdia– noodid on kõik samad, lihtsalt toonika on erinev. Samas võib neid kõike üritada mängida palju tahad – need kõlavad ikka nagu C mazoor (või heal juhul nagu A minoor) kui ei ole sobivat tausta taga mängimas, mis tekitaks antud laadi kõla.
Laadid saab kätte seega nii, et vastavalt järjekorrale on iga laad mingi helistiku X number noot – joonia alati esimene, dooria teine, miksolüüdia viies jne. Ehk kui mind huvitab näiteks C miksolüüdia, siis peab mõtlema, et millise mazoorse helistiku viies noot on C. Ehk mille kvint on C – see on F duur – F G A Bb C jne. Kui mind huvitab C früügia , siis peab mängima Ab duuri. Ab Bb C jne. Siinkohal ka C laadid:
C ioonia ehk mazoor – C duur
C dooria – Bb duur
C früügia – Ab duur
C lüüdia – G duur
C miksolüüdia F – duur
C eoolia ehk minoor – Eb duur
C lokria – Db duur
Iseeneslikud laadid
Improviseerides C helistikus C mazoori loole peale, siis tekivad sinna niigi iseeneslikult laadid. Dm kohal dooria (eriti kui Bb (D minoori noot) asemel B nooti võetakse) või G puhul miksolüüdia – G duuris on muidu F#, aga improviseerides võib sinna F sattuda. Em kohal F noodi võtmine kõlab natuke kahtlaselt – 9s noot on Em puhul muidu F#, aga valgeid klahve mängides tekib sinna F. Akordina oleks see Emaddb9 (022001)
Laade tuleks harjutada kuulama koos taustaga (muidu nagu enne mainitud kõlavad need lihtsalt mingi muu helistiku mazoor nootidena) – siin näitena on lisatud kitarri jaoks E laadide põhjad, need saab mängima jätta ning sinna taha vastavaid laade (mis kõik on mingi muu helistiku mazoorid) mängida. Kui mõne laadi kõla tundub huvitav, siis saab seda jällegi soolodes proovida kasutada. Näiteks minoori asemel dooriat või mazoori asemel lüüdiat. Vastavustabelid, mis laad millelegi sobib, kui ise katsetada ei viitsi on ka olemas (Näiteks Lauri Kõlametsa kitarriõpikus –
http://www.epl.ee/artikkel/477659)
Jätkub…
