14.-17. juunini toimunud Tallinna V Kitarrifestival on selleks korraks läbi. Kes kohal käisid nägid-kuusid ise ja said loodetavasti emotsioone, mõtteid, inspiratsiooni kitarri mängimiseks. See oli suurepärane võimalus kaeda oma silmaga tippkitarriste. Kuidas üldse tõmmata piiri kitarristi ja tippkitarristi vahele?
Kui sa arvad, et piisab vaid heast tehnikast, siis sa eksid. Tehnika on vaid üks komponent paljudest. Kõik küljed peavad olema võrdeslt arendatud. Muidugi on laitmatu tehnika suurepäraseks kitarristiks kujunemiseks ülimalt oluline, kuid on veel palju muid oskusi, musikaalsusest kuni publikuga suhtlemiseni välja.
Oluline on ka tuntus. Kui oled väga hea mängija aga sind teab näiteks ainult sinu vanaema, on jama. Kuidas saada tuntuks klassikalise kitarri mängijana? Võimalusi on muidugi palju nagu igas muus valdkonnas tänapäeval. Kui mingisugune algne korralik tase on saavutatud siis ikka läbi meistriklasside, sealt loodud tutvuste abil, konkursside (festivalil esinenud Serbia kitarrist Sabrina Vlaskalic on võitnud tähtsaimatel kitarrikonkurssidel 24 esikohta ka 10 teist preemiat) kaudu. Siis kutsutakse sind erinevatesse kohtadesse ja festivalidele mängima, mis avab omakorda uksi. Muidugi võid sa oma mängu youtube’i üles riputada ja sellele loota, kuigi see võimalus on üpris väike klassikalise muusika interpreedina tuntust koguda. Muusika plaadistamine ja müük on natukene teine asi, kuna räägime kontsertkitarristidest.
Veel üks tähtis võime on peast mängimine. Neljast festivali peaesinejast kolm esitasid oma kava peast. Lugude päheõppimisest on siin blogis ka pikemalt juttu olnud: vaata siia
Festivali peaesinejatest tõmbas enim tähelepanu Argentina kitarrist Patrick Zeoli, kes kasutas musitseerimiseks peale klassikalise kitarri veel pilli nimega charango. Charango on väike Lõuna-Ameerika kitarr, arenenud välja Euroopast tulnud barokk-kitarrist, mis pakub eriliselt väljendusrikkaid võimalusi just Argentina ja Boliivia muusika mängimiseks. Kel huvi, võib rohkem informatsiooni leida siit
Kaarel-Mikk Parm
Muusikaakadeemia kitarritudeng
kaarel-m@kitarrikool.eu
Kuuldavasti salvestas Klassikaraadio ka Ghiglia ja Papandreou kontserdid, mida saab eetris kuulda augustis ja hiljem ilmselt siis ka järelkuulata Klassikaraadio veebis.
Käisin kuulamas Kristo mainitud artiste. E.Papandreou kontsert oli minu jaoks vaheldusrikkam ja hoolimata noodist mängimisest täielikult poeesia kitarril oma parimas väljenduses, nagu ka reklaamis mainitud. O.Ghiglia jättis jälle ülimalt lõdvestunud ja samas kontsentreeritud mulje, on mida meeles pidada ise harjutades.
Muide, tegemist peaks olema abikaasadega, nii et kahepeale kokku oskavad mängida küll 🙂