Laupäev, november 23 2024

Proloog

Lampvõimendid on hoolimata oma tehnilisest primitiivsusest ning tänu soliidsele ajaloole jäänud paljude kitarristide eelistatuimaks võimenditüübiks. Selle peamiseks põhjuseks tuleb pidada lambi ebatäiuslikkust ja looduslähedust, mis väljendub selles, et lampvõimendi sisendsignaalile lisanduvad võimendamise käigus ülemtoonid (põhitooni kordsed), mille sagedused jaotuvad sarnaselt kitarrikeele võnkumisel tekkivate ülemtoonidega. Pooljuhtvõimendi seevastu tekitab paarituarvulisi ülemtoone, mis mõjub kriipivalt ja on kõrvale üpris kole kuulata. Mida ikka tahta ühest pooljuhist, kus elektronide vaba lennu asemel toimub laengukandjate nügimine ühelt vabanenud kohalt teisele?

.

lambi-võim

Tekst: Kaido Kasak
Fotod: Kris Moor, Kaido Kasak

 

Digitaalvõimendi ja digiheli üldisemalt on suurim pettuste pettus, Suur Supervale, milleta me kahjuks ei oska enam elada. Kõik digitaalne on olemuslikult kahendsüsteemis infojada, mis koosneb ühtedest ja nullidest, kus 1 tähistab sisselülitatud olekut, 0 aga väljalülitatud olekut. Lülitite sisse-välja klõpsimine on läinud lihtsalt nii kiireks, et meie algeline kuulmisorgan üksikuid klõpse ei erista ja peab seda kõneks või muusikaks. Aga jätkem digiheli põhjalikum kriitika audiofiilide hooleks, see on nende pärusmaa.

Meie näitemängu eesmärgiks on kirjeldada, kuidas tegelaste koosmängus tekib vana ja ehtne kvaliteet: lihtne ja klassikaline kahelambiline kitarrivõim.

Lavakujundus

Tegevus hakkab toimuma alumiiniumplekist moodustise ümber, mis näeb välja selline:

sassii

Moodustise esialgsest väljanägemisest ja selle peal olevatest kirjadest ei maksa end eksitada lasta – tegevuse arenedes hakkab kõik muutuma!

Stsenaarium

Stsenaarium põhineb klassikalisel vana kooli skeemil:

skeem

Etteruttavalt võin lubada, et tegevuse käigus hakkab ka stsenaarium mõnevõrra muutuma (nagu klassikalavastuste puhul üsna tavapärane), aga algne põhisõnum jääb samaks: kuidas sünnib Harvardi skeemil põhinev lampvõim.

Massistseenide tegelased, keda palja silmaga ei näe

Elektronid – müstiliselt nobedad tegelased, kelle liikumapanevaks jõuks on potentsiaalide erinevus ehk pinge (mõõdetakse voltides, tähiseks V). Siiski on elektronide liikumisele seatud piirangud, nimelt peab keskkond olema elektrit juhtiv, lühemalt elektrijuht. Parimad elektrijuhid on üldjuhul metallid, kuid ei tohi unustada, et näiteks ka higimärjad näpud võivad üsna hästi elektrit juhtida – ning näppude omanik sõltuvalt vooluallika pingest ei pruugi seda kas üldse tajuda või siis jääb see viimaseks tajumiseks tema maises elus. Eelmainitud tajuerinevuse põhjus peitub elektronide ümberpaiknemisega kaasnevas voolus, mille tugevus on võrdeline vooluahela juhtivusega. Praktilises elus on hõlpsam kasutada juhtivuse vastandväärtust, mida nimetame takistuseks. Voolutugevuse mõõtühikuks on amper, tähiseks A. Takistuse mõõtühikuks on oom, tähiseks Ω. Veidra kapriisi tõttu on valemites takistuse tähiseks R. Meenutame siinjuures koolipõlvest tuntud Simoni seadust:

vooluahelat läbiva elektrivoolu tugevus (I) on võrdeline selle lõigu otste potentsiaalide vahega (U) ja pöördvõrdeline lõigu takistusega (R).

valemkus I on juhis kulgeva ja vooluahelat läbiva voolu tugevus, mida mõõdetakse amprites (A); U on pinge, mida mõõdetakse voltides (V); R on vooluringi osa takistus, mida mõõdetakse oomides (Ω).

Elektronide eluga seoses oleks oluline meelde jätta veel see, et elektronid liiguvad alati vooluallika negatiivselt pooluselt positiivse pooluse suunas. Nemadki igatsevad positiivsust!

Pea- ja kõrvaltegelased

Selleks et näitemäng ehk võimu ehitamine saaks alata, on vaja ka silmaga nähtavaid tegelasi, keda üldistatult nimetatakse raadiodetailideks. See ajalooline nimetus viitab detailide esialgsele ülesandele, milleks oli raadio moodustamine. Meie tahame moodustada lampvõimendit. Lisaks šassiile läheb Harvardi ehitamiseks vaja palju erinevaid detaile:

lambiv6im-tabeliparandus5

Kõigi tabelis esitatud detailide hinnad on pärit veebipoest http://www.tube-town.net/ttstore/ ja võivad ajas veidi muutuda. See veebipood on hinnalt üldiselt soodsam kui nt http://www.tubeampdoctor.com, seda eriti saatmiskulude osas. Soodsaid pakkumisi võib otsida ka aadressilt http://www.banzaimusic.com/, neil on küll valik kohati piiratum, aga võrreldes TAD-iga on saatmiskulud inimlikud.

Loomulikult on võimu ehitamiseks vaja ka tööriistu ja abimaterjale. Tööriistadest on tähtis jootekolb, mis võiks olla 40 W võimsusega ja mitte liiga edev (loe: kallis). Minu jaoks on lemmikuks jäänud Vene päritolu plastkäepidemega kolb, mida saab Tiigi elektroonikapoest Tartus. Ühest kolvist on jätkunud ca 10 võimendi kokkutinutamiseks. Muidugi on vaja ka jootetina (60% Sn, 40% Pb) ja kampolit – igasugused Poola jms päritolu jootevedelikud ja -pastad on minu silmis kahtlane kraam, mida tuleks vältida. Šassii ettevalmistamiseks läheb vaja metallipuure ja viile − mida suurem valik, seda lihtsam. Näpitstangid, lõiketangid, kruvikeerajad käivad samuti ansamblisse.

vintage Wire-300-webEraldi teema on montaažitraat. Põhimõtteliselt võiks ju kasutada suvalist värvilist traati, mis tina külge võtab. Siiski on vana stiili punktist punkti montaažitehnoloogia kasutamisel oluline traadi jäikus, kasutamismugavus ja isolatsioonikihi temperatuuritaluvus (isolatsioon ei tohi ära sulada, kui kolviga vastu traati trehvad). Seetõttu on minu absoluutne lemmik Cloth Wire AWG nr 22 (0,32 mm²) solid, tekstiilisolatsiooniga montaažitraat, mis müügil hästivarustatud veebipoodides.

Eelpool on mainimata veel kruvid, seibid, mutrid, kaabli läbiviigu kaitsed jms, mille vajadus tavaliselt selgub töö käigus ja mille vajalikul hetkel puudumine kurjasti vanduma ajab. Seetõttu soovitan algajal võimuehitajal varuda kannatust ja pikka meelt, kõike puuduolevat saab ju meie hästivarustet poodidest teisel päeval juurde osta ja töö saab jätkuda!

Siinkohal oleks ehk sobiv proloog lõpetada. Kellel tekkis iseehitamise huvi, võib Kitarri toimetusest tellida kirjeldatud projekti jaoks sobiva šassii (hind 8 € + saatekulud).

Ajakirja järgmises numbris ilmub näitemängu I vaatus: kohtumine šassiiga, vastandite võitlus, kes keda võidab ja millega see lõppeda võiks.

Artikkel ilmus ajakirja suvenumbris (7/2013)

 

Previous

Interaktiivsed iRaamatud iPadile

Next

BASS: Tehnika ja timing. II osa

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Check Also