Jorma Puusaag on hetkel Eesti armastatuima meeslaulja Koit Toome lahutamatu lavapartner. 14-aastase õpetajakogemusega kitarrist on lõpetanud Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia klassikalise kitarri erialal ja hiljem täiendanud end Madriidi Kuninglikus Konservatooriumis. Jorma tee muusikamaailmas kulgeb klassikast house‘ini.
Küsis:Gerly Nurmsalu
Fotod: Kris Moor
Räägi oma esimestest kokkupuudetest kitarriga, kas sul olid perekondlikud mõjutused ja keegi vanematest mängis pilli?
Mulle on väga värvikalt meelde jäänud minu esimene kokkupuude. Igal suvel käisime Hiiumaal vanavanemate juures, vanaemal oli ahju otsas kitarr. See oli vana 7-keelne, millel oli alles ainult neli keelt − minu onu kitarr. Maale jõudes võtsin esimese asjana kitarri ahju otsast alla ja hakkasin sellega märatsema − plõnnisin keeli ja karjusin laulda. Ma võisin siis olla nelja- või viieaastane. Uksed pandi igatahes kinni ja ma pidin kinniste uste taga märatsema. Seda ei tahetud väga kuulda.
Mu isa on akadeemia lõpetanud viiuli alal ja mänginud kaua ERSOs. Ta vaatas, et äkki tuleks mind panna kitarri õppima ja kuueaastaselt läksingi eraõpetaja juurde. Hakkasin õppima Lembit Sepa käe all. Tema õpetas mulle akorde, laulude saatmist ja praktilist kitarrimängu. Järgmisel aastal läksin juba Nõmme Muusikakooli Eva Tamme juurde.
Sa käisid ka muusikakeskkoolis ja lõpetasid vist ainsana kitarri alal?
Muusikakeskkooliga oligi nii, et sellist eriala nagu kitarr seal ei olnud. Ma käisin 2.–4. klassini Nõmme Muusikakoolis Tiit Petersoni juures. Samal ajal õppisin ka Westholmi koolis, sest vanemad panid mind poistekoori klassi. Muusikaõppimist hakati mulle hirmsasti peale pressima, pidin laulma ja õppima erinevate õpetajate juures pilli, aga kahes poistekooris käimine väsitas ikka ära. Kui laupäeval pidi jälle kolmetunnisesse poistekoori proovi minema, siis vahel teesklesin minestamisi ja peavaluhoogusid. Muusikakeskkool oli tegelikult ema idee. Ma ei teagi, kust tal see mõte tuli, aga ta läks õppealajuhataja Reet Ratassepa juurde küsima, kas oleks mõeldav muusikakeskkoolis kitarri õppida. Öeldi, et kui leiame õpetaja ja ma teen solfi ja sisseastumiseksamid ära, siis on võimalik avada kitarrieriala. Käisimegi emaga Heiki Mätliku juures, kes küsis, et kas olen ikka kindel, et tahan pilli mängida, ja kas olen nõus selle nimel ka tööd tegema ning mitu tundi päevas harjutama. Vastasin, et jah, muidugi. Esimesed kaks aastat õppisin tegelikult Mait Martini juures, aga siis ta läks Saksamaale.
Loe edasi ajakirjast…(Nr.2, 2012)
Soovid Jorma juures kitarri õppida? Vt https://kitarritunnid.ee/
