Triinu Taul on muusik, muusikalooja, laulja, pärimusmuusik, ikka ja jälle loodusest inspireeruv vabakutseline loovisik.
Anne: Kuna Sa oled päris kaua tegelenud pärimusmuusikaga, siis on päris loomulik, et Sinu lood kannavad endas rahvalikku hõngu. Mis Sul praegu muusikas teoksil on? Kuuldavasti oled nüüd üles astumas ka teatris, räägi sellest, palun, lähemalt.
Triinu: Viimased aastad on minu muusikuelu olnud üsna rahulik, sest olen väikese tütre ema ja tema on olnud minu peamine fookus. Siiski möödunud kevad oli üsna toimekas, sest teostusid kaks pikemalt õhus olnud projekti.
Valmisid “Helisevad taimemeditatsiooni kaardid” koostöös Irje Karjusega, kes on loonud 8 taimemeditatsiooni ja mina sinna kogu taustahelid ja muusika. Selles meditatiivses rännakus on ravimtaimed ja muusikahelid ühendanud oma tervendava väe. Kaartidelt leiab kirjalikult meditatsiooni tekstid ja QR koodi, millega helilist osa kuulata. Rohkem infot leiad siit: https://tervisekodu.ee/products/helisevad-taimemeditatsiooni-kaardid
Lisaks aprilli algul astusin üles Kalli Pikase tantsulavastuses “Nutan saba ja sarvedega”. Kalli on eesti koreograaf, lavastaja, maalikunstnik, tantsija ja tantsupedagoog. Kalli kutsus mind 2023. aasta sügisel eelnimetatud etenduse lavastusprotsessi kui muusikut, kuid sellest kujunes ühine looming, kus lisaks muusika loomisele olin osaline ka sisulise poole lavastamises ning tüki kaasetendaja. Valmis sai sügavasisuline tükk, mille loomise käigus oli endalgi omajagu protsessimist, sest teemaks oli ju nutt, nutmine ja kõik, mis sellega seonduv. Tuli imiteerida beebi nuttu, jonnida, itkuda, ahastusest nutta jne. Eluline tükk puudutas publikust paljusid. Kui huvi, siis uuri lähemalt: https://kalligalerii.ee/koreograaf/
Huvitav kogemus oli möödunud viimasel paaril aastal olla osaline muusikuna Karl Ristikivi luulekogule “Inimese teekond” põhinevas etenduses koos Üllar Saaremäe ja Jaan Söödiga. Luulekogu kandsime ette kaanest kaaneni. Nii lugedes, kui ka lauldes.
Oma õe Anu Tauliga käime samuti nii siin kui seal esinemas, nii omaloominguliste lugude kui pärimuslike paladega. Varsti on võimalik rohkem kuulda muusikat ka meie triolt, kus mängin koos oma õe Anu ja vend Tõnisega. Meditatiivsemat muusikat jagan aegajalt teetseremooniatel koos oma kaasaga, kus tema jagab teed ja vaikust, mina helisid. Kui kellelgi on soov kogeda head teed (tegemist on teetaimega), mõnusat kohalolu ja helirännakut, siis võib liituda FB grupiga TEEKOND .
Oma õe, vendade, ema ja isaga astume üles kord aastas talvisel pööriajal, kus lapsepõlvekodus Torupillitalus toimub traditsiooniks saanud avalik pööripäevakontsert. Sel aastal on see juba neljateistkümnes kohtumine, kuhu on oodatud kõik omaloomingulise ja pärimusmuusika hõngulise muusika sõbrad.
Augusti lõpus etendus Intsikurmu metsapargis minu muusikaalbumi “Maa hing” järgi folkloorne tantsulavastus “OLEMISELE,” mille lavastajaks oli tantsujuht Aveli Asber. Etendus kuulus Euroopa Kultuuripealinn Tartu2024 põhiprogrammi ja oli osa festivalist „Taevapargi pühitsemine.“
Aegajalt teen huvilistele ka eralaulutunde, hääle õpitubasid ja lauluringe suurematele gruppidele rahvalaulude ning omaloominguliste lauludega. Järgmisest avalikust hääleõpitoast saab osa võtta aastavahetusel Sangaste lossis, kus toimub muinasjutulis-müstiline aastavahetusprogramm ja pidu. Vaata lähemalt: Fienta või Aastavahetuse muinasjutt
Oled Sa mõelnud enda muusikaga läbilöömisvõimalustele globaalsel muusikamaastikul?
Enne lapse sündi oli mul võimalus liikuda muusiku ja lauljana ka väljapoole Eestit. Mõnel festivalil ka käisin, aga üsna ruttu tundsin, et ma pole see inimene, kes tahaks pidevalt tuuritada festivalilt festivalile, lennujaamast lennujaama ja hotellist hotelli. Soov oli ka pere luua ja pere kõrvalt ei kujutanud ma seda ammugi ette. Ma pole Eestiski veel paljudes kohtades käinud ja praegu mulle meeldib siin ja siinne publik. Interneti avaruste kaudu on potentsiaal alati kaugemale liikuda.
Kui minu muusika on kellegi jaoks vajalik ja resoneerub ühel hetkel laiema publikuga, siis ma ei välista kontserte ja tegevust välismaal. Aga ma ei soovi ennast nii öelda peale pressida ja turundada ega tõestada, miks keegi peaks mu loomingut kuulama.
Millal (kui vanalt, mis sündmusega seoses) tundsid, et muusika on Sind päriselt endale saanud, mis sündmused, valikud selleks pidid juhtuma?
Ma ei mäleta mingit konkreetset sündmust vms. Eks muusika on tasapisi ja vaikselt kogu aeg mu elu mõjutanud, sest olen kasvanud muusika sees. Juba varakult hakkasin laulma ja muusikainstrumente mängima. See on olnud kuidagi väga loomulik kulg. Ma isegi pole kaalunud ühtegi teist eluala. Ilmselt õppima asumine Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiasse pärimusmuusika erialale kinnitas minu otsust pühenduda muusikale.
Eestlane pole aldis kiitma, kuid hea sõna kahtlemata inspireerib ja innustab. Millal Sind viimati muusika eest kiideti?
Kui musitseerin teetseremoonia ringides – need ringid on üsna väikesed, – siis sageli on sündmuse lõpuosas võimalus ka sõnalisteks jagamisteks. Viimati kuulsin häid sõnu helisevate taimemeditatsioonide muusika kohta.
Keda ise kiidaksid Eesti muusikamaastikul?
Pean tunnistama, et ma ei ole paljuski kursis praeguse muusikamaastikuga, kuna olen olnud pikalt kodune ning ilmselt on palju rohkem muusikuid ja muusikat, keda ja mida ma kiidaksin. Aga need, kellega mu elu on mind viimastel aegadel kokku viinud – Rauno Vaher on väga hea ja andekas trummar; Kristjan Pihlakas on väga südamlik ja hea laululooja; laulja Indrek Tammoja, artistinimega Rändaja muusika on sügav ja puudutav; Hele-Riin Uib on väga särtsakas ja hea trummar; Liis Jürgens imeline harfimängija. Mu õde Anu on mind alati muusikaliselt inspireerinud, samuti oma olemusega mu isa, kes hoolimata oma vanusest ikka mängib pilli ja käib kontserte tegemas. Ja tegelikult ma kiidan kõiki muusikuid meie muusikamaastikul, sest muusika on see, mis minu arvates maailma ilusamaks loob ja muusikutel ei ole alati kuigi kerge praegustel aegadel toimetada.
Ega diplom ei tee veel profiks. Mis (peale paberi) eristab Sinu arvates profimuusikut harrastusmuusikust?
Sügavam ühendus muusikaga ja täielik ning vaba oma instrumendi valdamine.
Mis ja kus on koht, kus vabal õhtul meelsasti aega veedaksid? Kui avalik koht, siis kes võiks olla sel ajal laval?
Käin sageli looduses Taevaskojas Põlvamaal. Seal kuulan metsakohina taustal linnulaulu, allika ja jõe vulinat.
Nimeta/soovita pala, plaati, kontserti, mis Sinu arvates on (viimase aja) parimaid kuulamiselamusi.
Mu üks välismaiseid lemmikuid artiste juba pikalt on Nawang Khechog, tema muusikat leiab interneti avarustest ja samuti artist nimega Coyote Oldman.
Eesti artistidest on üks mu viimaseid lemmikuid album Rändaja “Maailma tuum”. Anu Tauli viimane album “Metskass” meeldib samuti väga.
Ja suvel käisin kuulamas vana head Jaan Tättet ja see oli väga tore.
Anu Tauli viimaselt plaadilt Metskass:
Rändaja muusikat
Nawang Khechog:
Coyote Oldman
Jaan Tätte:
Mis on Sinu enda sulest ilmunud palad/plaadid/videod, mida rõõmuga esitleksid?
Minu viimast muusikalist loomingut kuuleb läbi “Helisevate taimemeditatsiooni kaartide”. Soetada saab neid siit: https://tervisekodu.ee/products/helisevad-taimemeditatsiooni-kaardid
Tutvuda saab siin:
Kui lubad endale unistada, siis mis võiks Eestis tegevmuusiku jaoks paremini (korraldatud) olla?
Et me muusikuna saaksime mängida ainult muusikat, mida me armastame ja luua muusikat nii, et see on väärtustatud ning me ei peaks muretsema sissetuleku pärast. See oleks päris tore.
