RAUL VAIGLA – basskitarrist, pedagoog, basskitarrist ansamblites Ultima Thule jmt.
Sa oled Eesti bassimeeste kuld- või raudvara, kui arvesse võtta Sinu pillimängu meisterlikkust, kvaliteeti, taset ja panust meie muusikasse. Mis käesoleval ajal Sinu kõige olulisemad tegemised on?
Raul Vaigla: Loomingulises mõttes on praegu rahulik aeg. Minu viimane plaat “ Killud” ilmus juba 2 aastat tagasi.Oma kvartetiga on mõned mängud toimunud ja suvel on neid ees veel erinevate koosseisudega. Plaanis on Thulega Augustibluusil, suve lõpus oleme Võrus Bassioaasil, Mariega kahekesi ja ka kolmekesi nn perebändiga, lisaks ka Sooäär-Vaigla-Ruben trioga jne. Samas on ka juba mõttes uusi salvestusi sügiseks.
Üsna pea astud üles Augustibluusi juubelifestivalil. Palun räägi lähemalt, mis täpsemalt kavas ja mida kuulda saab?
Augustibluusil esinen ainult koos Thulega. Nüüd mu mälu võib mind petta, kas olime esimesel või teisel Augustibluusipäeval, aga muusikalises mõttes läheme seegi kord aega 30 aastat tagasi. Meenutame Riho ja Slavka loomingut koos oma sõprade Tõnis Mägi, Vaiko Epliku, Robert Linna, Marie Vaiglaga.
Kuidas lapsepõlvekodu ja Sinu vanemate harrastused ning tugi või ka omaaegsed õpetajad oma rolli mängisid Sinu muusikuks kujunemisel? Kas Sulle meenub mõni jalustrabav pala või plaat, mis nooruses eriti otsustavaks osutus just erialapilli valikul? Või mõjutasid hoopis mingid suured elamused?
Minu vanaemad olid tublid koorilauljad. Ka ema laulis nooruses. Ju siis minu musikaalsus pärineb nendelt. Vanaisa ja isa olid ikka tõsised töömehed. Arvan, et suurt rolli mängis minu muusikakooli panek. Kujunemisteekonna oluline etapp oli kindlasti rockmuusika avastamine, sest siis tuli ka huvi selle mängimise vastu, aga algas ka leiutamine, et kuidas seda kõike teha. Esimesed bändid, mida kuulsin, olidki Led Zeppelin, Pink Floyd, Deep Purple, Black Sabbath jne… Minu kaks esimest LP-d olid Pink Floyd “ Relics” ja Led Zeppelin 1
Mis ja kus on koht, kus vabal õhtul meelsasti oma aega veedaksid? Kui see on avalik koht, siis kes võiks olla seal laval?
Järjest rohkem on selleks kohaks, kas kodu või suvekodu maal. Kontserditel ma väga tihti ei käi. Jazzkaarel püüan siiski mõnel kontserdil käia. Neid on kindlasti palju, keda soov näha.
Soovita pala, plaati, kontserti, mis sinu arvates on (viimase aja) parimaid kuulamiselamusi.
Raske on soovitada, sest endal on vist nii, et kui mingi uue (või vana) LP saan, siis on see hoopiski minu lemmik. Praegu on selleks Pat Metheny Group ”Still Life (Talking)“, John Patitucci “Sketchbook”, U.K “UK” … veel ja veel. Oktoobris lähen Londonisse David Gilmouri kontserdile, seda ootan väga. Tema on üks neist kitarristidest, kelle kontserti olen väga soovinud kuulda.
Mida Sinu osalusel teostatud salvestustest või Sinu enda sulest hiljuti ilmunud paladest / plaatidest häämeelega esitleksid?
Mul on ilmunud 4 sooloplaati. Igal plaadil on ikka mõni selline lugu, mille üle mul on hea meel. Kogu Thule materjal on väga südamelähedane. Eriti nüüd, kui ei ole enam Rihot, Slavkat. Need olid toredad ajad.
Kui lubad endale unistada, siis mis võiks Eestis tegevmuusiku jaoks paremini (korraldatud) olla?
Ma ei teagi, minu vanuses vist enam väga ei unistata. Tähtis on see, et endale meeldib, küll siis muu ka sujub.
Kus Sinu muusika ja tegemistega saab kuulaja kursis olla?
Kõik minu ja Ultima Thule muusika on Fairmus platvormil.
