Eelmise nädalal mõistsin, et kitarrimängu õppimisel on harjutamisega sama olulisel kohal järjepidevus, kannatlikkus, ja planeerimine. On loogiline, et kitarri või mistahes muu pilli õppimisel tagab edukuse harjutamine, harjutamine, harjutamine. Kõik ju teavad, et iseenesest ei hakka midagi külge ja vana hea tarkus „harjutamine teeb meistriks“ pole kellegi suvaline väljamõeldis.
Kuid enne meistriks saamist tuleb ju kuidagi saada ka harjutajaks. Paljud, kes nö kitarripisikuga nakatuvad, alustavad kitarriõpingutega eesmärgil kitarrimäng selgeks saada. Tihti aga kaob eesmärk silmapiirilt ja esile kerkivad hoopis mitmesugused takistused. On imelihtne jätta asi sinnapaika, sest aega ei ole ja teatud asjast ei saa aru jne. Küll ma uuesti sellega tegelema hakkan, kui mul ükskord rohkem aega on! Kes seda varem proovinud teab, et aega iseenesest juurde ei teki. Aega kitarrimängu harjutamiseks on vaja teadlikult planeerida. Vähemalt senikaua kui harjutamine muutub harjumuseks.
Uue harjumuse tekitamine pidavat 28 päeva aega võtma. Tänasest päevast alates on mul kavas harjutada igal ohtul vähemalt pool tundi .
