Kätte on jõudnud sombune nukker sügis ja ees ootab pikk trööstitu talv… On aeg pisut elu üle järele mõelda, minooris. Ja miks mitte tublisti kitarri harjutada, sest toast välja ei aja ükski vägi.
Tekst: Vahur Vessart
Foto: Kris Moor
Seekordne lugu on lihtne, kuid tõttöelda pisut imalavõitu. Neli lihtsat akordi ja kaks kergelt mängitavat rütmikitarri partiid. Esimene neist kvintidega, silla helipeaga ja tubli drive’i–tämbriga. Selle mängimise juures on ülimalt oluline pikalt kõlavate akordide ajal parem käsi püsti ajada ja vasak jalg monitori kastile toetada, siis näete jahe ja usutav välja. Teine kitarr mängib akordide arpedžosid, puhta ja ilusa tämbriga. Võite kasutada pisut tremolo või chorus’e efekti, siis on nii ilus, et nutt tuleb peale.
Nüüd aga selle juurde, miks ma nägin kurja vaeva ja selle kurva loo salvestasin. Loomulikult jämmimiseks! Ja mitte lihtsalt jämmimiseks, vaid harivaks jämmimiseks. Kui akordidel Am-i, C ja Dm-i mängimiseks sobib suurepäraselt loomuliku A-molli skaala (skeem 1) siis E7 tahaks pisut vürtsi juurde saada. Proovime alustuseks akordi E7 arpedžot (skeemid 2 ja 3) − lugu saab kohe üksjagu värvi juurde. Soovitav oleks leida E7 arpedžod üle terve sõrmlaua, siis avaneb veelgi rohkem võimalusi. Teine variant on kasutada üle E7 mängimiseks a-molli harmoonilist skaalat (skeem 4) – kõlab päris põnevalt. Kui võtame selle skaala põhiheliks E-noodi, siis on skaala nimi E-früügia duur (phrygian major). Ja nüüd seisab ees tublisti rasket tööd: tuleb omandada loomuliku a-molli skaala sõrmestused üle terve kitarrikaela (5 tk). Siis kõrgendame skaala seitsmendat astet pool tooni (G – G#) ja saame harmoonilise a-molli sõrmestused (jälle 5 tk). Harjutame skaalat akordil E7, põhiheliks E, kõlab skaala E-früügia duur. E7 arpedžodest juba rääkisime. Kui olete kogu selle töö ära teinud ning teadmised pähe ja sõrme kinnistanud, ongi märkamatult kevad kätte jõudnud!
Keeled pooleks!
Vaata noote ja skeeme ajakirja talvenumbrist (Kitarr nr 9) ja kuula helifaili:
