Karlsson: “..ma olen tark, parajalt paks mees oma parimates aastates.”
Väikevend: “Millised need parimad aastad on?”
Karlsson: “Kõik!”
Selleks, et kitarri mängima õppida, ei pea tark ega paks olema (kuigi mõlemad tulevad kasuks) ja parimad aastad on samuti kõik. Palju oleneb eesmärkidest: klassikalise kitarri mängutehnika omandamise aeg on ja jääb 16 aastat ja hea, kui ikka 6-7 aastaselt pihta hakkaks. Aga on ka lugusid inimestest, kes alustavad 18- või koguni 27-aastaselt ja saavutavad väljapaistvaid tulemusi. Rohkelt on muidugi ka neid, kes alustavadki 6-aastaselt, aga kuna teevad seda vanemate soovil, siis me neist rohkem ei kuule.
Kitarrikooli live-kursustel käib inimesi, kel vanust kuni 65 a. Kõige noorem osavõtja on olnud 9-aastane ja kuna tegemist oli erakordselt targa lapsega, sai ta isegi poolte asjadega hakkama. Netikursustest võtab praegu osa üks 79-aastane iirlane ja 65+ eestlasi on kah katsetanud.
Võrdlen kitarrimängu tihti spordiga ja see sobib siingi: kui õigel ajal pihta ei hakka, siis olümpiale ei lasta, aga tervisesporti võib teha iga kell 🙂 Siin väike video minu 2.5 aastase tütre Katariinaga, kellega käisime suvel esimest korda kitarrikontserdil, mille järel ta endale Kitarrikoolist 1/4 suuruses kitarri nuias. Panin selle open D häälestusse ja nüüd ta tõmbab iga päev hea meelega lahtisi keeli ja laulab midagi:
…see oli ju prelüüd ilusast hommikust !
super
Eks see tõsine töö märkamatult nii algabki.
Mind jäi kohe kummitama see, et paks olemine tuleb kasuks kitarri õppimisel. Kuskil sa mainisid, et pilli kõla muudab ka see, kas oled mängides vastu keret või mitte. Kas siin ongi loogika, et vastu keret hoides tuleb mängides “parem” heli? .)
Mängutehniliselt vast keha suurt ei mõjuta. Kui siis nii palju, et lühemad sõrmed on kompaktsemad ja neid on kergem kontrollida. Pikkade sõrmedega on raske kiirust saavutada.
Aga see paksuse teema on rohkem mu enda probleem – mulle tunduvad paksemad muusikud kuidagi usaldusväärsemad laval. Nad ei rabele ja on rahulikud ning nende jutt maksab rohkem. Ükskõik, kas võtan näiteid klassikalisest muusikast või metalist, siis alati just nii mulle tundub.
Kusagilt läheb piir ka – Metallicat Riias soojendanud Fear Factory tüübid olid ikka nii vormist väljas, et tekkis väike hirm: äkki keegi saab kohe infarkti.
…usaldusväärsemad, ei rabele, rahulikud, jutt maksab rohkem……..
mulle endale tundub ka nii !