Oktoobris alanud Koolikitarri projekti õpetajakoolitus on jõudnud faasi, kus muusikaõpetajad hakkavad peagi klassi ees ise kitarritunde juhendama. Seda saavad teha need, kel endal on põhilised mänguoskused omandatud ja vähemalt mõned kitarrid klassis käepärast. Vestlustest õpetajatega on selge, et õpilaste poolt on valmisolek olemas. Koolitusel õpime üsna detailselt, kuidas peaksid esimesed tunnid olema üles ehitatud, kuid reaalne õpetamisolukord toob kindlasti ka ootamatusi. Seni, kuni õpetajapraktika õige hoo sisse saab, küsisin teiste julgustamiseks nende õpetajate kogemusi, kel on juba õnnestunud kitarriõpetusega algust teha või kes on sellega varem kokku puutunud.
Anne Rätsep (Tori Põhikool): “Mina olen kahes tunnis õpetanud nii 7. kui ka 8. klassi õpilasi. 36 õpilasest on vaid 1 varem kitarri mänginud. Mõlemas klassis on 18 õpilast ja kamba peale 5 pilli. Loomulikult võiks igal õpilasel pill olla, aga hetkel ei ole see võimalik. Kasutasin mõlemas tunnis kursusel õpitud harjutusi. Kahe tunniga jõudsime planeeritud esimese tunni materjali läbi võtta. Muidugi ei olnud meil ka terve tund selleks, vaid mõlemas tunnis umbes 20 minutit. Kõik said minutikese proovida, aga järgmises tunnis märkasin, et mõnel tuli juba päris hästi välja. Ilmselt oli kodus ka võimalus mängida. Laste huvi on suur ja paar poissi on juba küsinud, et kas hakkame järgmisel aastal bändi tegema. Meil on koolis 9. klassis muidugi ka väga suur eeskuju, kes sõbrapäeval astus koolipeol oma bändiga üles. Eks see innustab päris kõvasti! Esimese kahe tunni järel paistab, et kõige suuremaks probleemiks on pillide vähesus ning meetrumi tunnetamine.”
Malle Hokkonen (Vormsi Põhikool): “Jah, olen proovinud õpetada. Alustasin ikka väikestest sõrmeharjutustest: helirida, meloodiajupikesed, akordsaade. Huvilisi leidub, tüdrukud on isegi enam huvitatud. Vähemalt nii tundub õpetajale! Raskused ilmnevad peenmotoorikas, aga küll harjutamine toob edu. Oleme omandanud nii mõnegi loo ja motivatsiooni edasi minna jätkub.”
Elon Miisna (Paikuse Põhikool): “Klassile õpetasin kitarri viimati rohkem kui paarkümmend aastat tagasi, rikkudes tolleaegset riiklikku õppekava ja kasutades tunniaega mittesihipäraselt. Klassis oli 25 õpilast, pille 4, pinnale jäigi 4 õpilast, keda asi
huvitas. Kevadeks suutsid nad ennast akordidega saata. Lihtsamaid lugusid.
Paar aastat tagasi olid mõned õpilased, keda kord nädalas poolaasta jooksul kitarri juurde viisin. Parema käega jõudsime päris korraliku arpedžo-tehnikani, vasakuga barree-võteteni. Üks neist oli 6 aastat viiulit mänginud, temaga oli lihtsam. Klassile (grupile) õpetada on teine asi, see kogemus on veel ees. Usun, et suhtarv on selline, et hetkeline huvi on kõigil, eeldusi kolmel-neljal kümnest ja pikemaajalisem huvi jääb vast kümnest ühel.”
Heli Kiho (Tartu Hiie kool) “Klassis on 15 õpilast, kitarre aga on 12. Esimene tund sattus külmapühadele ja kõik said omale pilli, milline uhke tunne ja millised näod! Esimesed harjutused ja näidete kuulamine ja vaatamine, valusad sõrmed – kõik selle kaalub üles laste suur huvi kitarriõppe vastu.
Esimene probleem rühmaõppes oli tempos püsimine, teiseks kujunes parema käe sõrmede töö ja koordinatsioon. Pilliõpe võtab rohkem aega ja võiks olla minu arvates algul, näiteks esimesel veerandil 1 tund nädalas ja teisel veerandil 2 tundi nädalas. Millal ja kuidas lapsed mängima hakkavad, ei tea veel, aga algus on tehtud. Õpin ise ja ei häbene ka lastele seda öelda. Mõnus on kui kolleegid toetavad ja tunnevad huvi: kas sul on tõesti pillid ja kuidas sa neid õpetad?”
Riina Tuur (Illuka Kool): “Õpetamisel on ainult positiivsed kogemused. Kitarriõpe toimub hetkel muusikatunnis 7.-9. klassis. Peale tunde ka erinevates vanustes kitarriansamblites.
Laste huvi on väga suur, kuna kõik saavad nn. eduelamuse. Olen püüdnud teha väga lihtsad seaded lugudele, et kõik saaksid hakkama. Loomulikult eelnevad lugude õppimisele ka harjutused. Tähelepanu pöörame ka pidevalt õigele sõrmestusele. 7.-9.klassiga oleme õppinud ka mõned lihtsamad akordid. (Em, Am, E, A). Kõige tublim koosseis esines ka vabariigi aastapäeva aktusel.
Kuna kõik on alles alguses, siis erilisi probleeme praegu ei ole. Millega tuleb veel tõsist tööd teha on kitarrimängu asend ja õiged sõrmed, et need korralikult kinnistuks. Tööõpetuseõpetaja lubas koos poistega jalapingid valmistada, siis paraneb ka mänguhoiak.
————–
Märtsis saab Koolikitarri esimene õppeaasta läbi ja algabki praktika. Seejärel tuleme uuesti kokku ja võrdleme saadud kogemusi. Õppematerjali ja muud kooli ja kitarriga seonduvat koondame endiselt aadressil www.koolikitarr.ee Sinna koguneb projekti lõppedes korralik pagas, millega võib klassi ette lahingusse minna ka see, kes tegelikult eriti ei julgeks. Sügisel alustame juba uue grupiga ja muide – üks projekti osapooltest, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vaatab asja ka laiemalt ning sellest poolaastast saavad kitarrikoolitust ka need, kes alles muusikaõpetajateks õpivad. Nemad saavad siis kooli minnes loodetavasti kohe asjaga pihta hakata.
Minu, kui kursuse juhendaja arvamus on selle poolaastaga kujunenud selliseks, et ilmselt me saamegi ühe hea hulga kitarriõpetajaid-ringijuhendajaid selle projektiga juurde, sest muusikaõpetajal on grupiga töötamise kogemus olemas. Neil, kes õpivad spetsiaalselt instrumendiõpetajaks, selline ettevalmistus puudub ja grupiõpetajaks peavad nad end ise koolitama. Ometi on grupiõpetus mitmetel põhjustel meie kõigi tulevik. Sellestki teemast saab Koolikitarri veebis õppematerjale sirvides rohkem teada.
Tekst: Kristo Käo
Foto: Kris Moor
Ilmus ajakirja KITARR kevadnumbris 2012
