Sel nädalal rääkisin Muusikaakadeemias oma loengutes kitarriõpetaja üldistest kohustustest ja jagan neid ka siin lootuses, et keegi midagi tarka lisab. Kitarritunnist kui sellisest oli hiljuti juttu. Nüüd siis sellest, milline osa on selles kõiges kitarriõpetajal. Kui sul on õnne olnud ja sul on kitarriõpetaja, siis millised on sinu kui õpilase ootused? Minu nimekiri põhineb isiklikel kogemustel nii õpetaja kui õpilasena. Õpetanud olen juba 12 aastat ja õppinud ligi 20 aastat. Kõik, mida siin kirjeldan, pole sugugi reaalsus ega igapäevane asi. Aga võiks ju olla?
1) Kõik teavad, et õpetaja ülesanne on valida sobivat õppematerjali (raamatuid, noote, tabulatuure, harjutusi, etüüde, repertuaari jne). Hea õpetaja jätab alati mulje, et õpilane ise valib, mida ta mängib. Laste puhul on asi lihtne – õpetaja valib välja kolm sarnast lugu ja laseb õpilasel valida. Vanemate õpilastega töötavad teistsugused vigurid .
2) Õpetaja teeb lühi- ja pikaajalisi plaane. Lühiajalised plaanid võivad olla plaanid üheks konkreetseks tunniks ja pikemad õppeaastaks või terveks õppeajaks. Kui sulle tundub, et su õpetajal pole plaani, siis küsi. Ilma plaanita ei jõua sa kuhugi ja pärast on hilja nutta.
3) Üks asi on eesmärkide seadmine ja teine siis plaanide tegemine, kuidas eesmärke saavutada. Kolmas oluline asi on aga plaani kontrollimine ja protsessi hindamine. Plaani on vaja jooksvalt täpsustada. Heal plaanil pole mõtet, kui selle täitmist ei kontrollita.
4) Motivatsioon võib tulla mitmest allikast. Üks oluline allikas on õpetaja, kes ideaalis on õpilasele eeskujuks. Kui sa paned klassiruumi ukse enda järel kinni, ei tohiks sa mõelda, et “viimane kord, kui siia tulen”. Kahjuks seda juhtub ja tugevamatelgi võtab paar päeva aega, et jälle mängima ja harjutama hakata. Nõrgemad jätavadki pooleli.
5) Õpetaja loob teadlikult õppimiseks sobivat keskkonda. See hõlmab kõike alates ruumist, kus tund toimub ja lõpetades suhtumise ning suhtlemisviisiga. Ebameeldivas õhkkonnas ei ole häid tulemusi loota.
Kitarriõpilane pole enamasti piisavalt informeeritud, et kõike seda oma õpetajalt osata küsida. Kuid ka õpilane on inimene ja saab mingil hetkel aru, kui asjad on valesti. Mina soovitan õpilastel endil aktiivne olla ja oma õiguste eest võidelda. Õpetaja pole lihtsalt see tüüp, kes netist tabulatuure välja trükib ja raha võtab.
Loengus tõin terve rea näiteid päris elust ja situatsioonidest ja tudengid lisasid samuti üht-teist värvikat. Millised on sinu mõtted seoses oma kitarritundide ja -õpetajatega?
Plaanide kohapealt võin öelda seda, et kuna minupuhul on tegemist õpetajaga, kes ei tee kursusi vaid õpetan terve õppeaasta vältel, siis mingit konkreetset plaani ma õpilastele, ega lastevanematele välja ei hõika, sest elu on näidanud, et ega sellest asja saa. Gruppe ei saa iialgi komplekteeritud ühtlase taseme järgi, ikka juhtub sisse paar-kolm nõrgema omandamisvõimega õpilast, kellel lihtsalt läheb arusaamisega kauem aega, aga lõppkokkuvõttes võivad nendest isegi paremad pillimängijad saada. Kindlasti tõstab õpilaste tuju ka see, kui õpetad neile möne hea riffi vahelduseks. Samas on ka teretulnud õpilase omapoolne soov õppida mingit lugu, kui see osutub ikka jõukohaseks. Õpilasi tuleb ka pidevalt kiita, siis tõuseb ka nende huvi pillimängu vastu. Jõudu kõikidele õpetajatele!!!