Mattias IA Eklundh on kahtlemata praegu maailma kuumemaid elektrikitarriste, kelle fenomenaalne pillikäsitlus ja kreatiivsus avardab rokkmuusika piire. Ometi – erinevalt paljudest tuntud ja tundmatutest kitarriässadest – ei võta ta end ülemäära tõsiselt. Tema kompleksivaba grotesk-metal’i trio Freak Kitchen irvitab rokkmuusika stiilikoodeksite üle. Rootsi vembumehed heidavad nalja maailma totruste, sealhulgas iseenda üle, aga nad teevad seda nii veenvalt, et punt on oodatud nii raskeroki kui ka džässifestivalidel.
Eesti nobenäpp Toomas Vanem tutvus Eklundhiga mõni aasta tagasi Amsterdamis festivalil Jason Becker’s Not Dead Yet ja oli lahkesti nõus üht oma eeskujudest Kitarri jaoks küsitlema.
Tekst: Toomas Vanem
Fotod: Kris Moor, Lennart Sjoberg
Kuidas algas su muusikutee ja kui vanalt otsustasid, et kitarr on su saatus? Millised kitarristid või bändid mõjutasid sind noorena kõige rohkem?
Alustasin kuueselt trummarina ja kirjutasin primitiivseid akorde kasutades laule oma esimesele bändile, mille nimi oli Bed Rock. Vahetasin trummid jäädavalt kitarri vastu, kui olin 12. Teismelisena lülitasin sisse n-ö teise käigu, kulutades pillile iga päev kuni kümme tundi. Koolist lasin jalga 16aastaselt.
Põhjus, miks hakkasin muusikaga tegelema, oli ennekõike ansambel KISS, aga kui paar aastat hiljem kuulsin esimest korda Frank Zappat, oli selge, et hoolimata muusikastiili tohutust erinevusest läks see mulle sama hästi peale kui KISS… Sealt edasi tuli Iron Maiden ja veidi hiljem Metallica – „Kill ‘em All” ajas mu püstihulluks ja tegi minust Flying V sõltlase. Kui esimest korda kuulsin Eddie Van Halenit, jäi hing kinni. Mind rabasid ka Yngwie Malmsteen, Steve Vai ja paljud teised, keda kõik kuulasid. Samal ajal kui mu mõjutused liikusid üha enam hevi suunas − Slayer, Antrax jne −, olin sügavalt sisse võetud Mahavishnu Orchestra, Django Reinhardti, Miles Davise ja paljude teiste muusikast. Ühesõnaga, üks suur pudru ja kapsad…
Kuidas sa oma muusikat kirjutad ja millised on sinu inspiratsiooniallikad?
See on iga loo puhul erinev. Võin alustada meloodiaga või siis biidiga või mõne kummalise rütmifiguuriga, pealkirja, mõne sõnalise fraasiga… ükskõik millega. Kindel valem puudub. Tavaliselt kisun salvestamise ajal kõik track-haaval laiali, et leida iga loo jaoks erinev saund.
Loe edasi ajakirja Kevadnumbrist (Kitarr 10/2014)
Mõned pildid Freak Kitcheni kontserdist Tapperis (17. mai.2014).
