Rääkigu need teised pillimehed, mis nad tahavad – bassimäng ei ole nii lihtne, kui paistab, ja bassimängijad on täitsa teravad pliiatsid. Mis teeb bassimängijast hea bassimängija? Minu silmis on selleks meloodilisus, täpsus, oskus kaasmuusikuid kuulata ja toetada, et välja tuua nende parimad omadused ja oskused. Hea bassimängija peab olema võimeline harmooniast läbi mängima, kas või selleks, et bassiliini fillidega põnevamaks muuta. Kuulake minu lemmikuid Jimmy Johnsonit, Gary Willist, Jaco Pastoriust ja meie oma Raul Vaiglat – neil kõigil on need omadused olemas. Ja mis kõige tähtsam, bassimängus olgu muusikat! Selle kõigeni jõudmiseks aga − au tööle!
Tekst: Mai Agan
Foto: Oliver Moosus
Stilist: Maarja Siim
Eelmises numbris alustasime C-duuri arpedžoharjutusega, mis arendab vasaku ja parema käe tehnikat ning timing’ut. Mängisime kolm esimest C-duuri skaalat: esimeselt astmelt ehituv ioonia (mažoor), teiselt astmelt ehituv dooria, kolmandalt astmelt ehituv früügia ning pooleli jäime neljanda astme juures. Teatavasti ehitatakse neljandalt astmelt lüüdiaskaala, viiendalt astmelt miksolüüdia, kuuendalt astmelt eoolia (minoor), seitsmendalt astmelt lokria. Seekord alustame lüüdiast ja seda aeglase tempoga, näiteks 50 bpm. Kui harjutus juba käe sees on, siis hakka vaikselt tempot tõstma.
Ehita üles septakord, mille viimasest noodist liigu alla järgmise skaalanoodini, ehita septakord üles ning siis liigu jälle alla järgmise skaalanoodini. Jõudes selle positsiooni helistiku kõrgeima noodini, hakka alla tulema nii, et mängid septakordi alla ja mööda skaalanoote üles järgmise septakordi noodini. 6. ja 7. astme arpedžod võivad mõnel bassikaelal jääda liiga kõrgeks. Proovi mängida neid oktaav alt – sõrmestus jääb samaks.
Jõudu!
Vaata noote ajakirja suvenumbrist 7/2013
www.facebook.com/maigroup
www.maiagan.com
Video:
