Brasiiliast pärit Badi Assadi kuulsin esmakordselt Pori Jazzil, aasta oli siis 1998 ja koht, kus terve öö läbi pidu käis, kandis nimetust Workshop.
Tekst: Anne Erm
Fotod: Jazzkaar
See oli hiiglasuur kõmisev vabrikuhoone, mis oli dekoreeritud Brasiilia laadis, mitte just vihmametsaks, aga palmipuud olid seal kindlasti ja oma kuustuhat inimest võis see mahutada küll. Seal esinesid Brasiilia džässi toonased suurnimed eesotsas Gilberto Gili, Marisa Monte jt.-ga. Ka toona 32-aastane Badi Assad oli arvatud sellesse valitud tippude seltskonda. Brasiilia õhtut alustas Badi Assad üksi, pikkade mustade lokkidega habras naine paljajalu vaibal lummas oma etteastega silmapilkselt. Tema kõrval kahvatus isegi legendaarse Gilberto Gili, Brasiilia hilisema kultuuriministri esinemine. Kui Badi ei oleks valinud muusikuteed, võinuks ta kaunistada ka moeajakirjade kaasi. Ostsin kohe festivali plaadiletist Assadi plaadi „Rhythms”, mille ajakiri Guitar Player valis 1995. aasta parimaks klassikalise kitarri albumiks. Ja paar aastat hiljem, kui prantslaste Mezzo TV kanalist vaimustusid ka eesti vaatajad, nägin mitmeid kordi kontserti, kus Badi Assad mängis koos Larry Coryelli ja John Abercombie’ga. Neist viimane on, muide, käinud ka Jazzkaarel esinemas. Kontsert oli mõnus ja hubane, Badi Assad mängis kui võrdne võrdsetega, naeratas ja inspireeris oma olekuga ka kuulsaid kaaslasi.
Niisiis Badi Assad jäi mulle hinge ja kui Miguel Londoni Red Orange’i agentuurist teatas, et just sel sügisel on Badi Assad Euroopa turneel, ei kahelnud ma hetkegi, et seda imenaist peab eesti publik kuulma. Euroopas esineb ta tõepoolest harva.
Miks brasiillanna on nii eriline? Ta on lihtsalt väga andekas ja tema Pori Jazzi kontserdi nimetus „Chameleon” iseloomustab hästi Badi Assadi mitmekülgsust kitarristina, lauljana, heliloojana. Naine, kes muudab värvi − ta suudab väga paindlikult ja kiiresti ümber kehastuda erinevatesse rollidesse, meeleoludesse ja rütmidesse. See teeb ta kontserdid elavaks ja vaheldusrikkaks.
Akustilist kitarri valdab Badi suurepäraselt. Aastal 1984 võitis 18-aastane kitarrist noorte instrumentalistide konkursi Rio de Janeiros. Neli aastat hiljem ilmus ta debüütalbum. Eeskujusid polnud Badil vaja kaugelt otsida, sest ta vanemad vennad Sergio ja Odair on tippklassi kitarrivirtuoosid ning salvestanud duona umbes 30 heliplaati ja võitnud Grammysid. 2011. aastal oli Badi vendade ja nende tütardega turneel. Seda kitarrikvintetti oleks samuti põnev kuulata!
Oma kitarrimuusikas põimib Badi Assad üheks brasiilia rütmid, aga ka teiste maade etnilised helid, džässi ja popmuusika. Mitmeid lugusid on ta kirjutanud koos vend Sergioga. Meelsasti esitab ta teiste Brasiilia autorite lugusid ning oma lemmikkitarristide Ralph Towneri ja Egberto Gismonti helindeid. Soolokontserdil ei mängi Badi üksnes kitarri, vaid ka laulab ja imiteerib löökpille, kasutades selleks suuga tekitatud rütmimustreid ja keha kui löökpilli. See kehahelide muusika on Brasiilias üsna populaarne, olen ise kuulnud mitmeid ansambleid, mis teevad põnevat muusikat, kasutades selleks vaid käsi, jalgu, suud ja inimkeha. Badil on lisatrumbiks veel kitarr, millest saab ka erinevate kõlavarjunditega rütmimustreid välja meelitada. Badi ei karda olla vanamoodne, esitades kontserdil bossanova või paar, aga sedagi teeb ta omamoodi.
Badi Assadi teeb eriliseks tema oskus eksperimenteerida helidega − et laulda, mängida ja samal ajal rütmi lisada, peab olema erakordne keskendumisvõime. Ja Badi suudab kõike teha näilise kergusega. Tema häält on võrreldud Flora Purimiga ja vokaalimprovisatsioonide meisterlikkust lausa Bobby McFerriniga ning pole kahtlust, et tegemist on tõesti uskumatult mitmekülgse andega – muusikalise kameeleoniga.
Badi Assad vaimustab Eesti publikut 24. oktoobril kell 19 Estonia kontserdisaalis Sügisjazzi raames. Tegemist on sügisaja ühe põnevama kontserdiga.
Lisainfo www.jazzkaar.ee.
Piletid müügil Piletilevi müügikohtades, Statoili jaamades ja internetis www.piletilevi.ee. Elioni klientidele piletid 20% soodsamad.