Andres Lõo video „Love Bomb Letter” on nii lihtne, et pigem võiks seda nimetada salvestiseks. Ainuüksi sellest videost kirjutades jääks arvustus lühikeseks ning võiks samahästi piirduda lapsiku „meeldis” ja „ei meeldinud” tasemega. Pigem tuleks Lõo muusikavideoid vaadelda osana kunstilisest tervikust ning rääkida tema visuaalsest identiteedist üldiselt.
Muusikatööstuses kipub valitsema dogma, et video peab aitama plaati müüa ja olema bändi marketingiveduri mootor. Eestis leidub säärast mõtteviisi küll vähem, kuid siiski on see hakanud märgatavalt levima. Andres Lõo seevastu näitab, et on olemas ka loomingulisem lähenemine.