17.-18. augustil toimub järjekordne festival Augustibluus, mille avapauk oli juba eile Von Krahlis. Avaüritusel tehti teatavaks festivali kuupäevad ja seekordsed esinejad. Lisaks tutvustati festivaliga seotud uuendusi, vaadati ekraanilt eelmise aasta parimaid palu, avati uus koduleht ning paisati müüki ka piletid. Meeleolu aitas üleval hoida ansambel Compromise Blue. Ajakiri KITARR püüdis kinni Compromise Blue laulja Emil Rutiku, et temaga veidi bluusijuttu rääkida.
Tekst: Gerly Nurmsalu
Fotod: Kris Moor
90ndate alguses esines Compromise Blue Von Krahli baaris mitu korda kuus ja oli peaaegu nagu “maja bänd”. Kuidas on siin taas esineda?
Ma mõtlesingi, et ütlen, et ajad on palju muutunud − see koht oli vanasti ikka puupüsti täis. Mürgel oli ikka hoopis teistsugune. Kui siin muud üritused on, siis ikka on inimesi. Aga see on asjade loomulik käik − seltskond ja generatsioon muutub. Ütleme nii, et meie oleme jäänud mängima, aga enamus meie kaasaegsetest ei viitsinud enam tulla.
Kas on väike nostalgiahetk ka?
Sõnal “nostalgia” teatud mõttes nõrkuse alatoon sees. Ma päris nii ei tunne.
Kuidas ja kui palju on seotud Compromise Blue Augustibluusiga?
Viimasel ajal on juhtunud nii, et me olemegi rohkem seotud Augustibluusiga. Meie kalender käibki niimoodi enne Augustibluusi. Aasta esimese poole võtame rahulikult, aga sügise jaoks käib meil juba eeltöö. Me tähistame järgmine aasta järjekordset ümmargust numbrit, ja Augustibluus tähistab järgmine aasta 20. juubelit.
Ja teie tähistate?
Meie oleme tsuti vanemad. Kui sa mõtled selle ealise asja peale, siis päris pikalt on juba seda mürinat aetud − üle 20-ne aasta. See juba on midagi.
Olete oma bändiga festivalil alati kohal olnud?
Ütleme nii, et mõned aastad on vahele jäänud.
Kas sina oled 100% bluusivend?
Meie mängime Chicago bluusi, meie mängime funky‘t ja swing’i. Mujal maailmas ei tähenda bluesbänd, et mängitakse täpselt sellist muusikat.
Kahju on ühest asjast − meie jaoks on sõna bluus üsna kitsas või n-ö üheülbaline. Sinna alla kuulub tegelikult väga palju. Ma tahan tegelikult öelda, et kui on Puistoblues Soomes, siis seal esinevad väga vinged džässi asjad, väga vinged funky ja soul’i asjad. See kõik kokku on palju laiem ja keegi ei nimeta seda sellepärast ümber Puistoblues-soul-funk-swing’iks.
