iPadi ja iPhone’i rakendused Loopy ja Loopy HD on mõeldud kõigile, kel on nobedad sõrmed, teravad silmad ja kõrvad ning huvi ise muusikat luua. Andeka disainilahendusega looper’i elementaarsel tasemel kasutamisega peaks hakkama saama ka hobimuusikud. Rääkimata proffidest ja neist, kes viitsivad õppimisele veidi aega pühendada. Loodud muusikat saab käigu pealt ka teistega jagada ning veel enam – Loopy saab hakkama ka nõudlikes lavatingimustes.
Tekst: Kristo Käo
Loopy salvestab muusikat reaalajas, nii et nagu teistegi looper’itega võid ümiseda esmalt sisse bassipartii, siis koputada rusikaga lauanurgale trummibiidi, laulda, vilistada, mängida ukulelet ja ehitada sel moel ühe suure kakofoonia. Kui hästi läheb, ehk isegi laulu. Kõik see on võimalik ka tavapäraste, raskest rauast ja plastmassist looper’itega, aga Loopy intelligentsus võimaldab asju, milleks muidu läheks vaja väga kallist varustust. Foorumitest võib pärast Loopy tulekut lugeda päris palju arvamusi ja kommentaare muusikutelt, kes on loobunud oma mitmesajadollarilistest mänguasjadest 6-eurose Loopy kasuks.
Viis, kuidas Loopy välja näeb ja loop’e näitab, on väga loogiline. Põhimõtteliselt on tegemist tavalise waveform-tüüpi visuaaliga, millega oled harjunud SoundCloudis või mõnes helitöötlusprogrammis. Kuid siin on helilaine paigutatud ringikujuliselt, tegemist on ju looper’iga! Kuus kuni kaksteist liikuvat ringikest ekraanil ongi erinevad rajad, mida võid reaalajas muuta valjemaks-vaiksemaks, liigutada ühest stereokanalist teise, ühendada, üle mängida ja prügikasti saata. Seda kõike muusikat katkestamata.
Rakendus vajab korralikku protsessorit, nii et mida kiirem masin, seda parem. Tootja A Tasty Pixel soovitab vähemalt kolmanda generatsiooni iPhone’i. iPadi kohta hoiatust pole. Mina kasutan seda live’is edukalt esimese põlvkonna iPadiga, aga kõik teised programmid tuleb kinni panna ja ka taustalt ära koristada.
Loopysse saad importida ka eelnevalt salvestatud loop’e. Võid alustuseks valida ka näidisfailide vahel, et ots lahti teha, ja need hiljem alt ära kustutada. Loop’ide sisse on võimalik ka audiot kopeerida-liimida. Üht loop’i teise peale lohistades saab need ühendada ja niimoodi ruumi juurde teha. Mulle meeldib kõige suuremate ketastega (6 tk) layout, sest live’is on sõrmed pisut higised ja valjuse sättimiseks on vaja ketast ekraanil keerutada.
Salvestades saab valida vajutuse või automaatse stardi vahel. Automaatselt algab salvestus, kui tempokell jõuab kella 12 peale. Seda võimalust kasutades puudub vajadus pedaalide järele, mis teeb Loopyst hea abilise neile, kel jalad miskipärast kinni: näiteks flamenkokitarristi asend teeb pedaalide tallamise väga raskeks. Käigu pealt saab muuta tempot, iga loop võib olla ka erineva taktimõõdu ja pikkusega. Teatud puudutuse peale läheb loop fade-out režiimi ja samuti on võimalik loop’e sisse fade’ida. Metronoom töötab nii heliga kui välkuvate impulssidega.
See rakendus on ka MIDI-ga ühilduv: võid kokku leppida käsklusi teiste MIDI-seadmetega, sünkroniseerida ja Loopyt väliste seadmete jaoks MIDI-kellana kasutada.
Selleks, et kõiki neid võimalusi kasutada, on vaja kvaliteetseid sisendeid ja väljundeid. Lahendusi on erinevaid, aga Loopy foorumi küsitluse andmetel kasutatakse kõige rohkem Alesis IO Docki. Nii ka mina. Probleeme tuleb ette iPad 2 ja Loopy HD kombinatsioonis, kuid Alesise tarkvara uuendamine lahendab asja. iRigist või Peavey AmpKitist minu kogemuse järgi siin asja ei ole.
Selle rakenduse kasutamiseks on paratamatult tarvis tutvuda kasutusjuhendiga, sest isegi põhilised funktsioonid vajavad žeste, mille peale algul ei tuleks. Hiljem tundub kõik väga loogiline. Peale kasutusjuhendi on ka rakenduse foorum hea koht info ja ideede saamiseks. Rakendus suudab ka muusikat salvestada ja otse Loopy seest saab oma muusikat jagada SoundCloudi, Facebooki ja Twitteri kaudu.
Demoversiooni ei ole, nii et tutvumiseks tulebki kohe osta. Kuid kõige lihtsam viis Loopy võimalustest aimu saada, on kuulata ja vaadata, mida muusikud sellega juba teinud on:
Artikkel ilmus ajakirja sügisnumbris (4/2012)
