Selle õppeülesande eesmärgiks on rajada vundament, mille alusel on lihtsam improviseerida kitarrisoolot põhjale, milles kõlab vaid kaks akordi – A- ja G-duurid. [helifail-1] Soolo ehitame üles mõlema akordi kolmkõlade nootidele – nii on meil võimatu valesti mängida, kõik kõlab kokku ehk isegi liiga ilusasti! Peale selle õpime paremini tundma kitarri sõrmlauda, mis on väga vajalik, kuid aeglaselt omandatav oskus.
Tekst: Vahur Vessart
Foto: Tiit Mõtus
Kõigepealt konstrueerime võtte A-duuri mängimiseks IX positsioonis (skeem nr 1). Tegu on kõigile tuntud C-akordiga, mis on barré abil viidud IX positsiooni. Akordi toonika (1. aste ehk kodu) asub 5. keelel ja kuna IX positsiooni viidud akordi 5. keelel on just a-noot, siis ongi tegu A-duuriga. Lisame akordi olemasolevatele nootidele puuduvad noodid kolmkõlas A-C#-E (skeem nr 2) ja mängime kõik noodid üksteise järel, alustades ja lõpetades a-noodis 5. keelel. Sellist akordi mängimise viisi nimetatakse arpedžoks ja piisavalt harjutades omandame C-tüüpi akordiga kaasneva kolmkõla arpedžo, mida saab edaspidi kasutada ükskõik millisel duuril – tuleb akordi võte lihtsalt õigesse kohta nihutada. Selleks, et mängida G-duuri kolmkõla (GBD) arpedžot, nihutame C-tüüpi akordi VII positsiooni – kõlab G-duur ja tänu eelnevale harjutamisele on juba hõlbus mängida G-duuri kolmkõla arpedžot (skeem nr 3). Kõrgemates positsioonides ei pruugi akordi mängimine alati füüsiliselt võimalik olla, aga tähtis on seda võtet näha ja seostada kolmkõla arpedžoga.
Edasi loe juba ajakirjast “Kitarr” 1/2011 või tule Vahuri kursusele Kitarrikoolis, mis algab 18. jaanuaril.
Osta ajakiri siit
Kas helifailid ei ole mitte vahetuses?
Hea tähelepanek, olidki vahetuses!