Koolikontsertide hooaeg on alanud ja neid pakuvad koolidele mitmed organisatsioonid ja üksik-üritajad. Tegime sel aastal Maria Räägu ja Reigo Ahvenaga flamencot tutvustava kava ja Eesti Kontsert pakub seda koolidele. Täna sai kava esimesed tuleristsed, mängisime kaks kontserti hommikuses Maardu Gümnaasiumis.
Võiks arvata, et kl 9 on flamencokontserdiks pisut vara, aga kui asi ükskord käib, ei ole vahet, mis on kell. Ma ei kirjutaks siin sõnagi, kui selles hommikuses kogemuses midagi erilist ei oleks. Olen varemgi neil koolikontsertidel kaasa teinud ja mõelnud sellele, kuidas see poolenisti kohustuslik kuulamine õpilastele huvitavaks teha. Kui proovides neil teemadel rääkisime, arvas Reigo (kes on teinud eelmisel aastal 50+ koolikontserti), et meil ei õnnestu noori tantsima tõmmata. Võibolla isegi mitte toolidelt püsti tõsta. Arvasin tegelikult ise ka nii…
Aga mis juhtus? Nii põhikooli- kui gümnaasiumiõpilased plaksutasid kaasa, trampisid jalgadega, kus vaja, tegid kaasa tantsuharjutused ja lõpuks isegi tantsisid Sevillanast. Rääkimata Reigo õpetatud hispaaniakeelsetest vahelehüüetest. Mõnus oli laval olla ja mõlemast kontserdist kujunes hästi positiivne kogemus. Mõtlesime siis, et milles see põhjus võiks olla? Jaa, muidugi me mängisime hästi ja kava oli hea 🙂 Aga lisaks arvan, et luges ka venekeelsete noorte avatus ja temperament. Lisaks mõjutas ilmselt ka meie nigel vene keele oskus. Pidime mõlemad kontserdid tegema vene keeles ja rääkimist on selles kavas üsna palju. Vigu tehes sai palju nalja ja keegi ei pannud neid vigu loomulikult pahaks. Arvan, et kui oleksime jonni pärast eesti keeles teinud, ei oleks pooltki nii sooja vastuvõttu olnud.
Ja muide – ka eesti keele õpikuid läks meil vaja. Reigo leidis need aknalaualt, kui otsisin midagi, mida saaks võimendi alla toeks panna:)
