Alates 2009. aastast võib Eesti muusikaharidusega seotud dokumentides, aruteludes ning mujal märgata mõistet rütmimuusika. Tegemist on uue terminiga, mis asendab varasema aja pop-džässi ning on koondnimetus, mille all mõeldakse enamasti teatud muusikastiile, sh džäss, bluus ning erinevate kümnendite pop- või rokkmuusika stiile, aga ka ansamblimängu üldisemalt. Rütmimuusika-alast haridust või õpet võib saada nii erineva taseme muusikakoolides kui ka eraõpetaja juures ning selle vormiks võib olla nii individuaalne pillitund kui ka ansambliõpe. Täna koondusid mitmed rütmimuusika hariduse edendamisest huvitatud osapooled Telliskivi Loomelinnaku musta saali ning panid aluse Eesti Rütmimuusika Hariduse Liidule.
Oma põhiliste eesmärkidena mainib liidu põhikiri kõikide rütmimuusika hariduse edendajate koostöövõrgustiku loomist, valdkonna pidevat kaardistamist ning analüüsimist, koolitus- ning kirjastustegevust, aga ka valdkonna esindamist erinevates organisatsioonides Eestis ja välismaal. ERMHL-i liikmeks on oodatud nii muusikaõppeasutuste õpetajad, juhid ning arendajad, huvi- ja erahariduse vallas tegutsevad õpetajad kui ka kõik teised, kes rütmimuusika hariduse edendamise vastu huvi tunnevad.
Avakoosolekul viibijad olid peamiselt erinevate koolide muusikaõpetajad. Esindatud olid EMTA, TÜ VKA, Otsa ning Elleri kool, Viljandi, Pärnu ja mitmed teised muusikakoolid. Samuti olid kohal ning võtsid sõna Kultuuriministeeriumi muusikanõunik Juko-Mart Kõlar ning Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonna juhataja Anne Kivimäe. Avatust koostööks ning partnerluseks kinnitas oma tervitustekstis ka “Noortebändi” peakorraldaja Karl-Gustav Kello. Juhatusse valiti seitse inimest ning nendeks osutusid: Ahto Abner, Andre Maaker, Marko Mägi, Oleg Pissarenko, Virgo Sillamaa, Marek Talts ning Marti Tärn.
Juko-Mart Kõlar: “Ministeeriumi poolt vaadates on igati tervitatav, et meil tekib rütmimuusika valdkonda tõsiseltvõetav partner, mida veab eest elujõuline ja laia tegevusampluaaga tugigrupp. Rütmimuusika areng Eestis on äärmiselt oluline, sest katab terve rea kompetentse, mis kuuluvad tänapäeval professionaalse muusiku- ja muusikaelu juurde. Soovin, et Eesti Rütmimuusika Hariduse Liidust kujuneks elujõuline partner muusikavaldkonna organisatsioonidele ja avalikule sektorile, ning et ta hakkab aktiivselt osalema ja kaasa rääkima muusikaelu puudutavates küsimustes.”
Jaak Sooäär: “Rütmimuusika valdkond vajab paremat organiseeritust ning selle haridustegevuse koordineerimine ning suunamine erinevate huvigruppide ja haridustasemete kaasamisel on hädavajalik ning aitab pikas perspektiivis tagada eesti muusika pideva ja üleriigilise arengu.”
Rütmimuusika õppekavad on olemas nii Otsa kui ka Elleri koolis ning džässialast kõrgharidust pakuvad nii EMTA kui ka TÜ VKA. Lisaks on aina enam võimalik rütmimuusika-alast õpet erineval kujul saada muusikakoolides, huvi- ja noortekeskustes või lihtsalt eraõpetajatelt. Vajadus seda haridusvaldkonda koondava organisatsiooni järele tuli jutuks juba 2012. aastal Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis toimunud rütmimuusika hariduskonverentsil. Käesoleva aasta maikuus toimus Männiku Metsatalus TÜ VKA ning Innove koostöös esimene rütmimuusika võrgustikuseminar ning seal pandi paika konkreetne suund liidu loomisele, sõnastati esialgsed eesmärgid ning valiti vabatahtlikest koosnev initsiatiivigrupp, kes avakoosolekut ette valmistama hakkasid.
Lisainfo:
Virgo Sillamaa, ERMHL-i juhatuse liige, virgo.sillamaa@gmail.com, 5232389
Fotod: Kris Moor
