Peaaegu igaüks, kes kitarrimängu õpib, loodab sellega ka ükskord mingi publiku ette astuda. Olgu selleks oma sõbrad või laiem seltskond. Üks võimalusi on osa võtta jam-sessionitest. Selle nimetusega seostub Eestis eelkõige jazzmuusika, sest lihtsalt nii on, et selle muusikastiili puhul on ju improvisatsioon definitsiooni sisse kirjutatud. Tegelikult on seesuguseid jämme tavaks korraldada ka rahvamuusikute seas, kindlasti ei tohi mainimata jätta ka bluesi mängijaid.
Kust aga leida selliseid sündmusi, millega liituda? Kõige esimesena tuleb meelde võimalus ise oma seltskonnaga midagi korraldada. See tekitab kõige vähem stressi, sest esined ju omainimeste ees. Kui juba enesekindlust rohkem, siis võib näiteks sammud seada Kuressaarde, Sadhu kohvikusse, kus eelmisel laupäeval juba kümnes Sadhu jämm toimus. Seal on võimalik oma oskused kõrvuti seada ka professionaalsete muusikutega, kuid publiku reaktsiooni järgi arvestades ei ole sugugi nii, et profid alati suurema aplausi ära teenivad. Väga palju oleneb muusiku suhtlemisoskustest ja -tahtest. Nende puudumisel ei päästa esinejat ka keerulised tehnilised trikid. Veebruaris mängisime sõpradega Indias ühel jämmil ja seal on tavaks igal esinejal lasta mängida 3 lugu. Mõned aga tõmmatakse pärast 1. lugu maha. Meiegi ei teadnud ette, kuidas vastuvõtt on ja olime veidi mures. Pärast 3. lugu tõstis puldi tagant aga vanamees pöidla üles ja see oli märk, et võime teha ka 4. loo 🙂
Siin üks stiilinäide laupäevaöisest Kuressaarest. Kes seda enam mäletab, kes parajasti laval olid, aga nende hulgas olid kindlasti Villu Veski, Raun Juurikas ja Tanel Ruben, niipalju silm veel seletas. Üks Indoneesia tädi oli kah kambas.
http://resolver.ee/musa/sadhu10.mp3
Kuressaare on kaugel, aga ka siin Tallinnas üritame aeg-ajalt midagi teha. Järgmine Kitarrikooli jämmiklubi kokkusaamine on sel laupäeval kl 15 ja muidugi järgmise nädala Kitarrikooli sünnipäev KUKUs kujuneb ka selliseks vabas vormis muusikasündmuseks.
