Džässimprovisatsioon ja harmoonia. III osa. Akordisaate kujundamine
Järgnevad neli seadet “Tenderly” teemast on sündinud nii, et salvestasin üksi või koos bassiga igast variandist paar võtet, valisin kõige sujuvamad välja ja kirjutasin nooti. Seega pigem improvisatoorse mängu transkriptsioon kui ette valmis komponeeritud materjal. See peaks andma mingit aimu, kuidas kõlab suhteliselt spontaanne džässkitarri mäng etteantud teemale.
Tekst: Virgo Sillamaa
Foto: Kris Moor
Lisamaterjal:
1. Sooloseade. Tempo on siin aeglasem ja rütmiline fraseering pigem sirge (võrdsed 8-ndikud) ehkki aegajalt kasutasin ka trioole. Meloodia rütmikaga olen paiguti vabalt ümber käinud, mis ongi džässistandardite mängimisel tavaline − see, mis teema noodis kirjas on sageli rütmiliselt tugevasti lihtsustatud ning vaba tõlgendus muusikult on eeldatav.
Helinäide:
2. Soolo saade (harmoonia+bass). Tegemist on saatega meloodiainstrumendile. Tempo on kiirem ning rütmiline fraseering on svingiv (trioolipõhine). Selgelt võib kuulda kahte eri “rolli”: bass imiteerib võimaluste piires nn walking bass’i ning akordika on paiguti rütmiliselt bassiliinist erinev.
Helinäide:
Tenderly – harmoonia+bass.saade
3. See versioon on duos kontrabassiga, mida mängis Mihkel Mälgand. Mängides keskendun meloodiale, mida aegajalt täiendan akordidega, mis on selgelt ehitatud nn meloodianoodi alla.
Helinäide:
Tenderly duo seade koos meloodiaga
4. Viimane on samuti duo versioon, kus kitarri rolliks on vaid harmoonia saade. Akordid on peaaegu alati ilma priimideta (ehk nn üleval-alla-akordika), mis on jäetud kontrabassi hooleks. Akordide rütmika moodustab koos bassi ilustustega piisavalt tiheda saateharmoonia, millele saab improviseerida.
Helinäide:
Loe täispikka artiklit ajakirja suvenumbrist (7/2013)
