Džässimprovisatsioon ja harmoonia II osa: akordid ja kitarrikael
Džässmuusikat seostatakse sageli keerulise harmooniaga. See tähendab, et akordimärgid võivad vahel hirmutavalt sümboli- ja numbrirohked tunduda. Tegelikult on asi märksa lihtsam, tuleb lihtsalt teada mõningaid akordide tähistamise reegleid ja ehitamise loogikat. Eelmises artiklis keskendusime kuulmisele. Nüüd vaatleme akordide ehitamist, tähistamist ja seda, kuidas paigutada oma teadmised ka kitarrikaelale.
Tekst: Virgo Sillamaa
Foto: Kris Moor
Akordi struktuur
Tuletame meelde, et akordihelisid nimetatakse nende intervallide nimedega, mis tähistavad vastava heli kaugust akordi priimist ehk põhihelist. Nii on akordi terts priimist tertsi kaugusel, akordi kvint priimist kvindi kaugusel jne. Analüüsi huvides võib akordihelisid tähistada araabia numbritega nootide kõrval.
NB! Numbrid tähistavad astmeid võrreldes duuri laadiga: 3 tähistab kõrget ja b3 madalat kolmandat astet ning vastavalt 7 kõrget ja b7 madalat seitsmendat astet. Teatav erinevus on akordimärkide süsteemiga: akordihelisid tähistades märgime madala septimi b7, kuid akordimärgis lihtsalt 7; samuti on akordihelina kõrge septim 7, kuid akordimärgis D7.
Džässmuusikas on tavaline kasutada üsna „pakse” akorde. Selle all mõeldakse, et akord sisaldab peale priimi (1), tertsi (3) ja kvindi (5) veel septimit (7), nooni (9), undeetsimit (11) või tertsdeetsimit (13). Samuti võib kasutada erinevaid lisahelisid, kõige sagedamini seksti (6). Mida tähendab akordis 9? Võtame nt C-duurkolmkõla ja lisame sellele D-noodi. Tulemuseks on Cadd2:
Loe edasi ajakirja paberväljaandest 6/2013
***
Lisamaterjalina saab lugeda Virgo Sillamaa koostatud KÕLAKOOL I teooriavihikut, mis on netis tasuta saadaval: PDFi link.
