Teadaolevalt on kitarr populaarseim muusikainstrument läänemaailmas. Google’is võidab kitarr oma 37 miljoni otsinguga kuus populaarsuselt teisel kohal olevat klaverit ligi 50 %-ga. Tundub, et Google on oma otsingumahu lugemise viisi mingil määral muutnud, kuna veel aasta tagasi oli see erinevus veelgi suurem. Igal juhul on ka miljoneid kitarrihuvilisi inimesi, kes kunagi ei otsi kitarri kohta infot Google’ kaudu. Vähemalt mitte inglise keeles.
Kitarristid suhtlevad erinevates keeltes, mille all ei pea ma silmas ainult kõnekeelt. Muusikastiile, kuhu kitarr on kaasatud, on niivõrd erinevaid, et neid saab võrrelda täiesti erinevate keeltena. Miks ma nii väidan? Eri keeltel on: erinev sõnavara, erinev artikulatsioon, erinevad fraasid ja laused, erinevad toonid ja tempo. Eri muusikastiilidel ka. Ei saa mainimata jätta, et ka kitarrid ise on vägagi erinevad. Üsna tihti tuleb ette, et klassikaline kitarrist saab kokku metalit mängiva kitarristiga, kuid nad ei saa koos mängida, kuna neil lihtsalt ei valda ühist muusikalist keelt. Hiljuti olen kuulanud bände, kes proovivad kasutada klassikalist kitarri metali mängimisel ning, mis tegelikult kõlab isegi hästi, kuigi nende mängus ei ole mingisugust seost klassikalise mängustiiliga.
Siit ka minu soovitus: kui on soovi õppida ühte konkreetset muusikastiili, siis peaks sellega algust tegema võimalikult varakult. Püüa võimalikult palju viibida keskkonnas, kus Sa seda keelt kuulda võid – nt. kontserdid, proovid, raadio, TV, lindistused jne. Ülikoolis õpetades olen ka ise märganud, kui raske on õpilaste jaoks kasutada erinevaid muusikalisi keeli samaaegselt (klassikaliste kitarristide muusika programm ulatub keskajast kuni 21. sajandini). Keskendumine ühele kindlale muusikastiilile võib osutuda palju edukamaks, kui olla muusikateadlane ning omada teadmisi kõigest natukene. Kuidas Sulle tundub?
