Laupäev, november 23 2024
Erinevatel kitarristidel erinevad eesmärgid. Illustratsioon Peeter Piik

See võib tunduda esmapilgul keerulise küsimusena, aga nagu ikka, on abi loogikast. Hiljuti oli mul võimalus sel teemal üks loeng pidada ja koos inimestega arutledes sain osadele mõtetele kinnitust ja teistele täiendust. Vastuse pealkirjas esitatud küsimusele võibki kohe ära öelda:

Parim kitarritund on see, mis aitab kõige paremini seatud eesmärke saavutada.

Siit tekivad kaks järgmist küsimust – 1) Kelle eesmärke ja 2) Millised need eesmärgid on?

Vastamiseks peaks nüüd vaatama, et kellel üldse võib ühe kitarritunniga seoses mingeid eesmärke olla. Mina suutsin välja mõelda sellised osapooled:

  • Õpetaja
  • Õpilane
  • Lapsevanemad (kui õpilane on laps)
  • Kooli omanikud/juhid (kui tund toimub koolis)
  • Riik

Veel on olulised osalised ühes kitarritunnis õppematerjal ja keskkond ning kuigi nad mõjutavad õppetulemust, ei saa neil olla eesmärke. On selge, et erinevatel osapooltel võivad olla erinevad eesmärgid. Vaatame alustuseks, millised võiksid olla ühe kitarriõpetaja eesmärgid:

  • Elatise teenimine
  • Maailma parandamine
  • Oma ego upitamine
  • Meeldiv aja veetmise viis
  • Suhtlemine
  • Ametioskuste omandamine (näiteks ped. praktika õpilaste puhul, kes alles õpivad õpetajaks)

Kuidas on lood õpilase eesmärkidega?

  • Elukutse omandamine
  • Meeldival viisil aja veetmine
  • Teiste inimeste (vanemate) rõõmustamine
  • Suhtlemine
  • Oma ego upitamine
  • Maailma avastamine (selle lisas loengus kitarriõpetaja Igor Besstšotnov ja minu arust on see mõistlik eesmärk, isegi kui laps seda endale kunagi nii ei sõnasta. Ega eesmärgid polegi tihti teadlikud, see ongi oluline pidurdaja. )

Kui me võtame ainuüksi õpilase ja õpetaja võimalikud eesmärgid, saame juba üsna palju kombinatsioone. Mõned neist on nn õnnelikud kombinatsioonid. Sellisel juhul on õpilase ja õpetaja eesmärgid üheaegselt saavutatavad. Kuid võib tekkida ka kombinatsioone, kus erinevad osapooled oma eesmärkide saavutamise nimel teiste vastu võitlema peavad. Kutsume neid siis õnnetuteks kombinatsioonideks. Siin mõned näited õnnelikest kombinatsioonidest:

  • Õpetaja tahab teenida oma elukutsega elatist, õpilane tahab omandada elukutset
  • Õpetaja tahab teenida elatist, õpilane tahab teisi rõõmustada
  • Õpetaja tahab oma ego upitada, õpilane ka

Loomulikult võib neid kombinatsioone veel olla, aga vaatame üle mõned õnnetud kombinatsioonid:

  • Õpetaja tahab maailma parandada, õpilane tahab lihtsalt meeldivalt aega veeta
  • Õpetaja tahab oma ego upitada, õpilane tahab suhelda
  • Õpetaja tahab suhelda, õpilane tahab elukutset omandada

Kui mitte esimesed kaks, siis viimane on kindlasti üks levinud kombinatsioon. Kes ei teaks, et õpetajad ei saa õpetajate toast kuidagi tulema, sest nii tore on seal kedagi klatshida, kuid õpilane, kes tõesti tahaks muusikaga tegeleda, peab ootama. Kes nüüd kaasa mõtles, sai kindlasti aru, et osad kombinatsioonid ei tundu realistlikud või ei liigitu kuigi täpselt õnnetuks või õnnelikuks. Asi on selles, et reaalne elu on kirju ja inimestel rohkem kui üks eesmärki. Seega on reaalsed kombinatsioonid palju keerukamad. Lisaks veel see, et eesmärgid muutuvad ajas.

Tulen selle teema juurde kindlasti tagasi, kuid seni võiks igaüks mõelda, miks ta õpib või õpetab kitarri (või mida iganes). See polegi nii lihtne. Kuid ilma eesmärke teadvustamata ei ole võimalik ka eesmärkide poole liikuda, ega protsessi kontrollida. Sihitult hulpivaid inimesi näeme ju igal sammul, kuigi nad ise nii ei arva 🙂

Mida Sina arvad? Miks Sa õpid või õpetad?

Previous

Kitarrikooli sünnipäev 2011

Next

Kitarrikooli töötajad hooaega lõpetamas

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Check Also