Need, kes mängivad klassikalist kitarri, ei usugi vahel, et paljudel inimestel pole aimugi, mida see “klassika” endast kujutab. Olen oma doktoritööga seoses harjutanud küsitluste koostamist ja tegin eelmisel aastal sellise väikese ankeedi, kus küsisin õpilastelt muuhulgas ka seda, millist muusikat oleks ilma kitarrita raske ette kujutada. Andsin palju variante ka. Selge see, et rock võitis! Ilma kitarrideta tõesti ei kujuta ette. Veel oli mõni tarkpea ära märkinud ka flamenco. Pole paha! Blues oli ka levinud variant.
Mitte keegi ei märkinud aga, et klassikalist muusikat poleks ilma kitarrita olemas. Tõsi ta on – kui kitarr maailmast kaoks, ei muutuks klassikalises muusikas sellest midagi. Raske nüüd öelda, mis on mille põhjus, aga kui vaadata Google keyword tooliga seda, milliseid sõnu maailmas otsitakse, siis klassikalise kitarriga seotud sõnad moodustavad alla 10% akustilise ja elektrikidraga seotud otsisõnadest.
Eks huvilised, müüdud plaadid ja külastatud kontserdid jagunevad sama proportsiooni järgi – klassikaline kitarr on sama haruldane nagu ladina keel. Ometi saab seda muusikakõrgkoolides õppida.