Mullune Guitar Jamboree näitas eksimatult, et Eesti parim rokk-kitarrist on Dramamama Laur Joamets – vanakooli mehed võisid ju lava taga paar liitrit viina rohkem ära juua, aga seegi ei aidanud. Kõik tegid, mis suutsid, aga Laur tegi, mis tahtis. Rokenroll.
Tekst: Andres Roots
Ka käesoleva üllitise parimaks osaks on kitarripartiid ja –sound’id. Natuke ootamatult on raske käega teostatud ja põrandat värisema võtvad introd-outrod tihti mõjusamadki kui traditsioonilised kitarrisoolod – ehk võib Joametsalt varsti ka päris raske roki plaati loota? Rütmisektsioon Viljar Norman-Ott Adamson on samuti hää; mulle meeldiks kuulda härraseid veelgi rohkem pilli mängimas ja vähem pelgalt bassi-trummi „funktsioone” täitmas, aga see on maitse asi.
Mikk Tammepõld laulab nagu noor jumal ja näeb välja nagu 1973. aastal Deep Purple’iga liitunud noor, habetunud ja blondeerimata David Coverdale…
