Ajakiri “Kitarr” käis vaatamas, kuidas Stingi kitarristi Dominic Milleri karjäär siis ka oma bändiga edeneb. Edeneb küll, ja pole paha.
Tekst ja fotod: Kris Moor
Meil on Dominic Milleriga intervjuu kokku lepitud, ja koos Priit Pruuliga jõuame täpselt soundcheck’i lõpuks kohale. Bändi soojendusartist Maarja-Liis Ilus tšekib ka mikrit ühe looga. Dominic leiab, et see on imeilus. Viimased märkused ja katsetused, ja nii rahulikult see kulgebki. Lõpuks selgub ka, kust tulevad segavad helid − elektrikitarr ragiseb sajaga. Dominic laseb käed rüppe ja kostab: “Näete, ma ei tee mitte midagi, aga ragiseb mis kole − pill on katki.” Mis täpselt katki on, kas juhe või pill, see teda väga ei huvitagi. Miller ütleb viimaks I’m done ja jätab probleemi teistele mõistatada. Kontserdi alguseni jääb pool tundi.
Istume suitsunurgas ja Dominic laseb endale kohvi ja sigarette tuua. Olles näinud nii mõndagi muusikut enne kontserti, siis võiks ju eeldada, et mehel on närv veidi must ja igasugused intervjuud ja lobisemised on välistatud, aga ei… kõik on chill. Ta küll vaatab korra kahtlevalt mu fotokat ja küsib, kas me teeme televisioonile. Saanud eitava vastuse, lobiseb vabalt, ja mis peamine − vehib ilmekalt kätega ega lase end pildistamisest sugugi häririda. Kõrvu jääb muuhulgas fakt, et tal on kuus last. Seda mainib ta jutu sees lausa kaks korda ja hiljem laval ka kolmandat korda. Tundub, et see on oluline motivaator…
Loe täispikka intervjuud Dominic Milleriga “Kitarri” juuni numbrist.
