Kui kitarridest üldiselt rääkida, on kindlasti tootjaid ja mudeleid, kelle nime kuuleme, näeme ja loeme teistest rohkem. Kuid lisaks on maailmas üksikuid pille, mis on tuntud ainuüksi sellepärast, et on kuulunud mõnele tuntud muusikule. Enamasti räägime siin 20. sajandist ja rock’n’rolli ajastust. Eks on ka vanemaid pille, näiteks Andres Segovia kitarrid on kenasti olemas ja neid isegi kasutatakse salvestustel. Aga Segovia nimi ütleb tänapäeva inimestele järjest vähem, kui nad just klassikalise kitarri ajaloo tunnis ei pea käima:)
Esimene suur rokistaar oli Elvis ja tema esimene kitarr oli tundmatu tootja odav pill, mis maksis 7.75 dollarit ja ema pidi Elvisele veel natuke peale maksma, sest poisil oli tegelikult plaan hoopis püss osta. Tuntuks sai Elvis aga Martini akustiliste pillidega, millest esimene oli 1942. a. D-18. Martinitega mängis Elvis ka hiljem. Need olid oma aja parimad pillid.
Biitlitest tuntud George Harrison alustas Paul McCartney väidete järgi omatehtud pilliga. See oli väike täispuidust kerega pill, mis pole teadaolevalt säilinud. Õõnsa kerega pilli oleks ilmselt olnud palju keerulisem teha. Esimene säilinud Harrisoni kitarr on 1956. aasta Egmond, mis müüdi 80. aastate keskel Londonis oksjonil ja mille anonüümne omanik selle hiljem Rock&Roll Hall of Fame’i väljapanekule laenas. Praegu asub see Egmond Liverpooli biitlite muuseumis ja selle väärtust hinnatakse 800 000 dollarile. Harrison oli selle ostnud omal ajal 3 naela eest. Hiljem mängis ta Hofneriga, millele ise helipea ehitas ja esimene elektrikas oli Resonet Futurama. Hiljem tulid paljud tänaseks kuulsad brändid, eelkõige Gretch. Aga ka Rickenbacker, Fender ja Gibson ja Epiphone. Loe rohkem.
Eric Clapton sai oma esimese pilli 13-aastaselt ja see oli metallkeeltega akustiline Hoyer. Ta oleks peaaegu mängu pooleli jätnud, sest see oli väga raskesti mängitav pill. Sellest kitarrist pole praegu midagi kuulda ja nii on reegilina kõikide mängijate esimeste kitarridega, sest algul ei tea ju keegi, kes saab kuulsaks ja kelle vana panni oleks mõtet säilitada 🙂 Aga Claptoni hilisem kuulus stratokas, mida ta kutsus “Blackie’ks”, müüdi 2004. a. 900 000 dollari eest, kuid nüüd on ka kallimaid peale tulnud.
Seni kõige kallim kitarr on samuti Stratocaster, millele paljud rokistaarid panid autogrammi, et toetada Aasia tsunami-ohvreid aastal 2005. Pilli ostis Katari kuninglik perekond 1 miljoni dollari eest ja kinkis kohe tagasi ning pill müüdi oksjonil uuesti maha 2.7 miljoni dollari eest, nii et kokku tõi pilli tehniliselt sisse 3.7 miljonit, mis teeb sellest läbi aegade kalleima kitarri.
Teiste seas panid sellele pillile allkirja Mick Jagger, Keith Richards, Eric Clapton, Brian May, Jimmy Page, David Gilmour, Jeff Beck, Pete Townsend, Mark Knopfler, Ray Davis, Liam Gallagher, Ronnie Wood, Tony Iommi, Angus & Malcolm Young, Paul McCartney, Sting, Ritchie Blackmore, Def Leppard ja Bryan Adams.
Aga tuleme jutu alguse juurde tagasi – alustatakse ikka kõige odavama pilliga ja mänguoskuste paranedes osatakse hinnata juba paremaid pille. Muidugi võib kõige odavam pill mõnel, kel pole Claptoni kannatust isu kohe ära võtta, nii et koonerdada tuleb kah mõõdukalt 🙂
Vaata ka Kitarrikooli samateemalist aprillinalja. Saatsime välja libapressika.