Artis Boriss on Riiast pärit muusik, jazzpianist, produtsent, helilooja kes on musitseerinud klaveril juba lapsepõlvest alates. Pärast Riia Toomkiriku Koorikooli jazziosakonna lõpetamist jätkas Artis oma õpinguid EMTA-s Kristjan Randalu käe all. Käesoleval ajal elab Artis Tallinnas ja teeb kaasa koosseisudes koos Sofia Rubina, Ramuel Tafenau Quartet ja Siim Aimla Funk Bandiga. Artis produtseerib ja eksperimenteerib erinevate helide ja klahvpillide ning rütmidega.
1. Hiljuti ilmus Sinu debüütplaat. Räägi palun sellest, mis sinna peale sai, kes kaasa tegid ja kus plaati saab soetada, kontserte kuulda võib ja mis veel lähiajal esinemisgraafikus kirjas on?
EP „Easy Living“ sündis muusikaõpingute ajal ja veidi peale seda, mil ma ei olnud veel leidnud sisemist rahu. Tegemist on esimese enesekaemuse ja katsega saada selgust selles, kes Artis Boriss tegelikult on. Kuna ma elasin tol ajal korteris, kus talvel aknast vaid vaevu valgust sisse pääses, leidsin ma valguse muusikas ja D-vitamiinis. Just seepärast on albumikujunduses kasutatud päikese motiivi. Albumil teevad kaasa Rita Ray lauljana ja Kris Denn kitarril. Album on kättesaadav muusika striiminguplatvormidel ja Bandcampi mobiilirakenduses.
Eesootavad kontserdid:
21.10.23 Sofia Rubina Band @Sillamäe Jazz club (not announced yet)
18.11.23 Mousikorama @Club Romantso Greece, Athens w/Lex hybrid set
2. Kuidas oma instrumendivalikuni jõudsid?
Olen pärit väiksest Läti külast nimega Žīguri, mis asub nii Eesti kui Vene piiri läheduses. Kui olin vaid seitsmeaastane, pakkus ema, et võiksin proovida sisse saada muusikakooli. Peale eksamit küsisid žürii liikmed minult, mis instrumenti ma sooviksin õppida. Vastasin, et trumme või kitarri, mille peale öeldi mulle, et neil ei ole kahjuks ei löökpillide ega kitarriõpetajat, aga kuidas oleks klaveriga? Ja sealt mu muusikaline teekond alguse sai.
3. Millal tundsid, et muusika on sind päriselt endale saanud? Mis sündmused selleks pidid juhtuma?
Kui aus olla, siis ega ma muusikakooli ega seal õpetatavat muusikat suurt ei nautinud. Väikekülas ei olnud kõrgkultuuri nautimiseks just palju võimalusi. Sel ajal meeldis mulle house muusika, eriti selline, kus kasutati ka live-instrumente”.
Kõik muutus siis, kui nägin televiisorist Riias asuva Alfa kaubanduskeskuse reklaami. Reklaamis kasutati Dave Brubecki pala „Take Five“, mille rütmid ja improvisatsioonid mind võlusid. Olin siis vaid viieteistaastane. Transkribeerisin pala klaverile ja hakkasin improvisatsioonidega katsetama.
Peale põhikooli lõppu otsustasin õppida klassikalist klaverit Rēzekne linnas, kuhu jäin kaheks aastaks. Kuid viimaks nihkus mu fookus džässile ja astusin Riia Toomkiriku Koorikooli. Peale kooli lõpetamist tõi mu muusikutee mind Eestisse.
4. Hea sõna kahtlemata inspireerib ja innustab. Millal sind viimati kiideti muusika eest?
Inspiratsioon mängib muusikaloomes elutähtsat rolli ja ma usun, et muusikud peaksid seda sõnumit levitama nii publiku kui teineteise seas. Kord ütles keegi mulle, et olen põhjus, miks ta hakkas uuesti klaverit mängima. See on südantsoojendav ja ma ei unusta seda kunagi.
Muusikud ja muusikaõpetajad võivad vahel teiste vigade või katsetuste koha pealt liiga kriitilised olla. Millegi tähendusrikkani jõudmiseks tuleb tihti enne vigu teha, nii et proovime üksteise kritiseerimise asemel hoopis nõu ja jõuga toeks olla.
5. Kes on Sinu eeskujud ja lemmikud kogu maailma muusikas, keda ise kiidaksid Eesti muusikamaastikul?
Kuna olen nüüdsel ajal rohkem keskendunud muusikaproduktsioonile, siis on mu eeskujude seas ka produtsente, näiteks Kount, Kiefer, Dan Kye, Hevey Sutherland ja Calvin Harris. Mis instrumentalistidesse ja bändidesse puutub, siis Khraungbin, Cory Henry, Bernard Wright, Herbie Hancock, Kenny Kirkland. Eestist mainiks Holger Marjamaad ja Aleksander Paali.
6. Diplomi saavad ju kõik, kes koolid lõpuni käivad, kuid mitte sugugi igaühest ei saa hinnatud interpreeti. Mis isikuomadusi või iseloomujooni Sa nii endas kui õppejõududes esile tooksid, mis aitavad valitud teed käia?
Minu tungiv soovitus oleks leida üles see, mis meeldib ja siis olla selle harjutamises järjekindel. Minu jaoks on muusika vibe-s ja energias. Muusikutena anname, lisaks polürütmidele ja keerukatele lõikudele, publikule edasi ka energiat ja võnkeid. Asja iva on energiavahetuses ja selleks võib piisata ühest noodist, milles peitub sinu jaoks tähendus, publik tunneb selle ära. Sellega saavad suhestuda ka need, kel puudub muusikaline haridus. Mõnikord unustavad inimesed selle ära, nad küll mängivad hästi ja harjutavad palju, aga nende muusika ei kõnele.
7. Mis ja kus on koht, kus vabal õhtul meelsasti aega veedaksid? Kui on avalik koht, siis kes võiks olla seal laval?
Eelistan veeta enamuse oma vabast ajast kodus, käia jooksmas või õhtuti jõusaalis, kui selleks mahti saan. Mõned inimesed saavad energiat teistega koos olemisest, aga mina laen ennast üksinduses. Tegelen hetkel ka uute hobide avastamisega, sest mul pole veel ühtegi väljakujunenud harrastust. Kaalun fotograafiaga tegelema hakkamist…
Oktoober 2023 Foto Ako Lehemets
8. Kui lubad endale unistada, siis mis võiks Eestis tegevmuusiku jaoks paremini (korraldatud) olla?
Ma usun, et Eestis on asjad üsna hästi korraldatud. Saab taotleda paljusid erinevaid toetuseid, mille abil oma ideid realiseerida. Tuleb lihtsalt need võimalused üles leida ja neid kasutada.
